08:39 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Linnulaht (Väikelaht)
Kirjeldus

Kuressaare linna läänepiiril asuv kirde-edelasuunaline, ligikaudu 11 ha suurune järv, merepinnast vaevu 0,6 m kõrgemal. Väga madal - suurim sügavus 2,0 m, keskmine sügavus 0,5 m. Sügavam on järve põhjaosa, lõunaosa on kiiresti kinni kasvamas. Võrdlemisi vähe liigestatud jaldad on madalad, enamasti mudased ja raskesti ligipääsetavad, paiguti ka liivased ja kivised. Põhja katval savil lasub 1-2 m paksune ravimuda kiht. Leidub ka üksikuid suuri kive.

Läbivool ei ole eriti suur: sissevool kraavide ja põhjaallikate kaudu, väljavool toimub kraavi kaudu Suurlahte, sealt Nasva jõe kaudu merre. Merevett satub järve võrdlemisi harva. Suurvee ajal tõuseb veetase kuni 0,5 m.

Vesi on rohekaskollane, vähese läbipaistvusega (0,5 m), hästi segunev ja soojenev. Talvel jääb järv ummuksile.

Taimestikku on palju (1954. a. hõlvas 3/4 veekogust), kuid üsna liigivaene (14 liiki). Kõige ohtram on muda kattev veesisene järvestik. Järve vee vähene läbipaistvus oleneb üsna massiliselt esinevatest sinivetikatest; üldiselt on järv fütoplanktonivaene. E. Kukk nendib ka ühe haruldase sinivetika (Merismopedia glauca insignis) esinemist. Zooplanktonit on järves vähe, vaene on ka põhjaloomastik. Leidub haruldasi vesikirbulisi (Pleuroxus aduncus) ja vesikinga.

Kalastikus domineerib koger. Leidub ka ahvenat, haugi, särge, kiiska, luukaritsat, roosärge, linaskit ja säinast, kes enamasti kevadel järve tungivad, sest olud ei võimalda neile siin talve üle elada.

Linnulaht on üks linnurikkamaid järvi Eestis. Sel põhjusel on siin moodustatud ornitoloogiline kaitseala. Linnulahel on asunud pidevalt üks Eesti suuremaid naerukajakate kolooniaid (on loendatud ligikaudu 800 paari). Pesitseb rohkesti kalakajakaid, jõgitiire, väikekajakaid, mustviireseid, kõrkja- ja rästas-roolinde. Väga arvukad on tutt-, hallpõsk- ja sarvikpütt, lauk (vesikana), punapea-vart, sinikael-, räga- ja luitsnokk-part; mitme paarina pesitsevad tõmmuvaeras, rohukoskel, piilpart, merivart, hallhani ja roo-loorkull. Kaldaid asustab mereranniku ja rannikukarjamaade linnustik: punajalgtilder, meriski, liivatüll, mustsaba-vigle, alpi risla, väiketiir jt. Linnulahel pesitsevad meil väga haruldased linnud - kühmnokk-luik, väikehüüp, hüüp ja väikehuik (väike vesivutt). Vahel võib siin kohata isegi merikotkast.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee