13:27 esmaspäev, 20.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Nohipalu Valgjärv (Valgejärv)
Kirjeldus

Veriora asundusest 3,5 km lõuna pool olev järv keset männimetsa. Ta pindala on 6,3 ha, suurim sügavus 1972. a. 11,7 m, keskmine sügavus 6,2 m. Seoses Meenikunnu raba kuivendamisega 1960ndate aastate keskel on järve veetase umbes 0,8 m võrra alanenud. Valgjärv on põhjakirde-lõunaedela suunas ovaalse kujuga, väheliigestatud lauskade kallastega veekogu. Kaldad on peaaegu kõikjal liivased, vähe soostunud. Sügavamal katab põhja sinisavi ja rohekaspruun muda, keskel kuni 2 m paksune. Vees leidub rohkesti rampu. Järve põhjakaldal asuvas ujumiskohas, ligikaudu 0,6-0,7 m sügavusel vees, on põhjas kadakatüükaid; E. Ilves määras nende vanuseks ligikaudu 3500 aastat. Peamiselt sademete veest toituv umbjärv.

Valgjärv on üks läbipaistvama veega järvi Eestis. Kollakasrohelise, vahel ka helerohelise järve läbipaistvus on 5,0-6,2 m (6. juulil 1975 saadi läbipaistvuseks 8,5 m). Kõige läbipaistvam (9,0-8,3 m) on vesi olnud viimasel ajal oktoobris ja mais. Talvel on vee värvus määrdunud kollakas-roheline ning läbipaistvus võrdlemisi tagasihoidlik (3,3 m.). Tuule eest varjatud järve vesi on suvel selgesti kihistunud (1972. a. pinna- ja põhjakihtide vee temperatuuride vahe 16,3 kraadi); hapnikku leidub vees kuni põhjakihtideni.

Järve taimestik oli 1972. a. liigivaene (13 liiki). Järve fütoplankton on hulgalt vähene. M. Pork ja V. Kõvask on Valgjärvest leidnud rohkesti haruldasi räni- ja ikkesvetikaid. Haruldusi on ka hulgalt keskmises zooplanktonis. Põhjaloomastik on hulgalt keskmine ja sisaldab üht haruldast väheharjasussi. Põhjas esineb järvekäsn.

Kalastikus domineerib ahven, veidi leidub ka haugi.

Omapärase ökosüsteemina ja harulduste elupaigana on järv suure teadusliku väärtusega. Järv on väärtuslik puhke- ja supluskohana, pakub võimalusi allveespordiks ja kaunsitab maastikku. Põhjakaldale on ehitatud korralik puhkepaviljon.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee