13:16 neljapäev, 23.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Kuremaa järv (Kurema järv)
Kirjeldus

Üks suuremaid Vooremaa järvi. Asub palamuse alevikust 2 km põhja pool. Järve absoluutne kõrgus on 83 m, suurus ligikaudu 397 ha ja sügavus 13,3 m (keskmine sügavus 5,9 m). Kohalikud elanikud väidavad, et järve sügavus on koguni 22 m. Ka Kuremaa järv on olnud varem märgatavalt suurem. 1870. a. alandati järve veepinda 1 m, 1963. a. veel 0,5 m võrra. Järve lähem ümbrus on enamasti madal, tugevasti soostunud. Loodest piirab järve Kuremaa park, idast mets, läänest Tõnussaare raba, mujalt heinamaad ja põõsastikud. Kaldad on vähe liigestatud, madalad või lausad, enamasti liivased. kagusopis leidub mudast ja õõtsikulist kallast. Loodeotsas on tehisliivarand. Kalda lähedal on põhi üldiselt kõva, enamasti liivane. Sügavamal on põhi mudane.

Järv on võrdlemisi nõrga läbivooluga. Kuremaa järve vesi on kollakasroheline kuni pruunikasroheline, keskmise läbipaistvusega (2-3,1 m) ja võrdlemisi vähe kihistunud.

Taimestik kattis 1957. ja 1968. a. umbes 1/4 järvest ja koosnes 20 liigist. Haruldase reliktina leidus haneheina, mis on järvedes haruldus. Fütoplanktonit on järves rohkesti ja toimub sinivetikate õitsemine. M. Pork on siit leidnud ühe haruldase ränivetika. Zooplankton on helgalt keskmine ja sisaldab haruldasi vesikirbulisi. Põhjaloomastikku on keskmisel hulgal. Z. Spuris on järvest leidnud ühe haruldase kiililise.

Järv on üsna kalarikas. Suure osatähtsusega on latikas, arvukalt leidub ahvenat, särge, viidikat, mudamaimu ja haugi. Esinevad kiisk, võldas, angerjas (olevat rohkesti), luts, roosärg, luukarits. Sisse on lastud peipsi siiga, rääbist, riipust, koha, karpkala, peledit, tinti, kokre jm.

Kuremaa järv oli 20. sajandi alguses väga hea vähijärv. Korduv vähikatk on järve vähistiku hävitanud.

Üsna arvukalt pesitsevad järvel tuttpütt, sinikaelpart ja tuttpütt, räga- ja piilpart, lauk ja vihitaja.

Rahva kujutlusvõime on loonud Kuremaa järvest mitmesuguseid lugusid. Kivihunnikud järve ida- ja läänekaldal pärinevad Kalevipoja pooleli jäänud teetegemisest läbi järve; järve lõunaosas olevat Vanapagana silla jäänused. Järv olevat ulatunud Kalevipojale kurguni. On jutte järve rändamisest, Kalevipoja lingukivist, näkineiust jne.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee