00:56 laupäev, 30.08.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Suur Kirjakjärv (Suur Kirjaku järv, Kirjakjärv)
Kirjeldus

Ida-Viru maakonnas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti kõige järvederikkam ala - Kurtna järvestik, kus ligikaudu 30 ruutkilomeetri suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha. Kurtna järvestik on kogu maailmas üks kõige ainulaadsemaid termokarstilise päritoluga järvede alasid.

Enamik Kurtna järvedest asub mõhnastiku idaserval, osa ka lääneserval, kõige huvitavamad ja väärtuslikumad aga mõhnastiku keskosas. Keskosas asuvaid järvi ümbritsevad liivase koostisega künkad, servaaladel asuvaid aga piiravad ühtesid idast, teisi läänest soostunud alad. Illuka mõhnastikku katab nn. Kurtna nõmm, kus valdavateks puuliikideks on mänd ja kask, servaaladel aga leidub raba, sood ja lodumetsi. Põlluharimisest on see ala peaaegu mõjustamata, rohkem on mõju avaldanud Kurtna nõmme suur põlemine 1941. a. kevadel ja järgnevad sõja-aastad, mil siin asus rinne.

Suur-Kirjakjärv on kirde-edela suunas piklik 17,8 ha suurune järv. Asub Peen-Kirjakjärvest 200 m kirde pool. Ta sügavus on vaevalt 3,7 m (keskmine sügavus 2,2 m). Järve põhja- ja lõunaotsa lähedal kerkivad nõmmemetsaga kaetud liivakünkad, ida pool on turbapinnasel kasvav kasemets, läänes lodumets. Kaldad on madalad, enamasti mudased või turbased, põhja katab muda.

Läbivool pole kuigi tugev. Sisse voolavad kraavid Jaala järvest ja Peen-Kirjakjärvest, väljavool magistraalkraavi kaudu Mustajõkke.

Vesi on kollakaspruun, keskmiselt läbipaistev (2,4 m), põhjani segunev ja soojenev. Võib oletada, et talvel ei ole järve gaasireźiim kuigi hea.

Selle järve taimestik on väga liigirikas (30 liiki) ja rohke, hõivates kogu järve. Kallastel leidus Ida-Eestis haruldast porssa. Fütoplanktonit on vähe. Vähene on ka zooplankton, kuid selles esineb paar haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku on samuti vähe.

Järves leidub ahvenat, särge, roosärge, haugi, linaskit, olevat ka latikat.

Järv on linnuvaene.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee