23:03 laupäev, 30.08.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Maardu järv
Kirjeldus

Varem ka Liivakandi järve nime all tuntud veekogu Harju maakonnas, Maardu alevist lõuna pool. Järve absoluutne kõrgus on 33 m, pindala ligi 170 ha, suurim sügavus 3 m (järve keskosast põhja pool). Asetseb Põhja-Eesti lavamaal, põhjaloode-lõunakagusuunalises vagumuses, mida põhja poolt ümbritsevad liivast ja kruusast koosnevad vanad rannavallid, kus kulgeb ka Tallinna-Peterburi maantee. Mujalt piiravad järve enamasti niisked niidud, kaugemal põllud ja lood, lõunas leidub ka natuke raba.

H. Kesseli andmeil eraldus praeguse Maardu järve kohal asunud Liivakandi järv merest laguunina antsüluse staadiumi algul. Soostununa ja setetega täitununa püsis ta 1894. a. sügiseni, mil tühjaks jooksis. Järv taastati 1939. a. seoses Maardu fosforiiditehase rajamisega, 50-ndate aastate keskpaiku tõsteti järve veetaset veelgi.
Maardu järv on ümmarguse põhikujuga, madalate, valdavalt soostunud kallastega. Lõunakaldal leidub ka õõtsikut. Liivane on ainult põhjakallas. Sügavamal katab põhja kuni 1 m paksune mudakiht. Järve lääne- ja lõunaosas leidub ujuvaid taimesaari, paiguti on vette jäänud puid ja kände (eriti kirdeosas).

Praegu on järv üsna tugeva läbivooluga, vesi vahetub 2-3 kuu jooksul. Sissevool on kuivenduskraavidest, idakalda lähedal leidub põhjaallikaid. Alates 1964. a. pumbatakse järve vett ka Jõelähtme jõest. Väljavool on kanali kaudu Maardu Keemiatehasesse ja sealt kraavi kaudu merre. Selle kraavi laskis 1893. a. kohalik mõisnik kaevata ja selle kaudu jooksis Liivakandi järv 1894. a. tühjaks.
Järve vesi on helepruun kuni rohekaskollane, suvel vähe läbipaistve (0,3-0,9 m), sügisel natuke läbipaistvam (1,2-1,8 m), hästi segunev ja soojenev. Kevadel vabaneb järv jääkattest väga vara.
Aastail 1970-71 oli järve taimestik keskmiselt liigirikas (21 liiki) ja ka hulgalt keskmine.
Maardu järve kalastik on väga omapärane. Röövkalade tolleaegse vähesuse tõttu õnnestus hõbekogre sissetoomine 1949. a. Uusasukas saavutas järves varsti suure ohtruse. Sisse on lastud ka kokre, kuldsäinast ja karpkala. Mõnedel andmetel on pärast Jõelähtme jõega ühendamist ahvena ja haugi arvukus suurenenud ja hõbekogre ohtrus hakanud vähenema, sest röövkalad söövad noored hõbekogred ära. Järves esinevad veel luukarits ja kiisk, mõlemad kahjulikud liigid.
50-ndail aastail oli järv väga linnurikas, eriti paistis silma 2000 paarikst koosnev naerukajakate koloonia. Viimasel ajal on pesitsevate lindude arv Maardu järvel vähenenud, ilmselt liiga intensiivse inimtegevuse tagajärjel.
Liivakandi, praeguse nimega Maardu järve kohta on mitmeid muistendeid, kus räägitakse järve rändamisest, järves elavatest näkkidest jne.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Ühe muistendi järgi oli vanasti Maardu järve naabriks Kahala järv.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee