06:16 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Kaiavere järv
Aadress:
Kirjeldus

Kaiavere järv on Järve alevikust 3 km edela pool olev järv, mille absoluutne kõrgus on umbes 51 m, pindala 250 ha, suurim sügavus 5 m (keskmine sügavus 2,8 m). Kõige sügavam on järve keskosa. Leiduvat veel kaks 6,5 m sügavust kohta. Järve ümbrus on võrdlemisi madal, enamasti niiskete heinamaade all. Kaguotsa juures on Kaiavere asundus, viimasest loode pool Kaiavere kalamajandi keskus ja tiigid. Kaldad on madalad, enamasti mudased, järve otstes leidub õõtsikut. Kirde pool on kallas turbane, edelas leidub ka liivast ja kruusast kaldavöödet. Sügavamal katab põhja mudakiht.
Läbivoolujärv, mille loodesoppi suubub Kuremaa järvest algav Amme jõgi. Idast voolavad sisse pisike Kõlajõgi ja mitu kraavi; väljavool Amme jõe kaudu Elistvere järve.
Järve vesi on rohekas- kuni sinepikollane, võrdlemisi vähe läbipaistev (1,3-2,4 m), hästi segunev ja soojenev.
Taimestik hõivas 1957. ja 1973. a. kolmandiku järvest ning koosnes 25 liigist. Fütoplanktonit on üsna rohkesti, tõenäoliselt on ka zooplanktonit küllaldaselt. Põhjaloomastikku on samuti küllaltki palju.
Kaiavere kalamajandi kinnise järvena on veekogu üsna kalarikas. Domineerib latikas, esinevad särg, haug, ahven, kiisk, linask, luukarits, roosärg, viidikas, mudamaim, angerjas, tõenäoliselt ka luts, koger, vingerjas, turb, nurg ja säinas. Sisse on lastud riipust, rääbist, vikerforelli, peledit ja karpkala. Peled on nähtavasti püsima jäänud. Vähesel hulgal leidub jõevähki.
Veelindudest pesitsevad järvel tuttpütt, sinikaelpart, tuttvart, piilpart, punapeavart jt. Väga palju linde peatub järvel toitekülalistena.
Rahvamuistendites räägitakse, et Kaiavere järves ulatus vesi Kalevipojale kaelani.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee