 |
Kuressaare-Tagamõisa ja Kihelkonna-Mustjala teeristist Mustjala poole kuni metsani on kagu pool teed endise Paju mõisa väljal olnud üks suurematest Kihelkonna ümbruse muinaskalmistutest. Neid kivikalmeid on arvukalt lõhutud 19. sajandil, kuid suurema osa lõhkus siiski kohalik kolhoos.
Vanemas kirjanduses on see kalmeväli jagatud mitmeks osaks (Uuerehe põld, Leetu põllud ja mitmed üksikkalmed). Neilt põldudelt kokkulükatud kalmekivid asuvad praegu vallis Leetu põldude servas, kust leiti üks mõõk. 1874. a. kaevas siin Holzmayer, hiljem teised huvilised. 1895. a. võtsid kaevamise ette Moskva arheoloog S. Bogojavlenski ja P. P. Stackelberg. Neist kaevamistest on muuseumidesse jõudnud hulgaliselt ehteid ja relvi, mis asuvad Moskvas, Tallinnas, Riias jm. Aastail 1975-76 kaevati (T. Tamla) Kalmupõllul liivseljakul skandinaaviapärast matmispaika (kamberhaud?). 286 leiu hulgas olid mõned kullatud ehted, originaalne mõõgatupp, kilbitükke jm. Kalme all oli kiviaja asulakoht.
Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
1975.-76. a. kaevati läbi Kihelkonna kn. Virita küla (endise Pajumõisa) maadel neoliitilise asulakoha peal asuv keskmise rauaaja kalme (T. Tamla), mis oma ehituselt kujutab üleminekuvormi tarandkalmetejärgsesse perioodi. Avastati ainulaadne kalmealune puitkonstruktsioon. Leidude hulgas oli väga haruldasi eksmeplare, mis tõendavad sidemeid Gotlandi ja Skandinaaviaga: kullatud ehtenööp, mõõga käepideme osa (loomapeakaunistustega), pronksist ehtenööp, millele ei teata vastet ei Soomest ega Baltimaadest. On võimalik, et mõned matmiskombestikus esinevad võõrad jooned on Skandinaavia-poolse päritoluga. Kalme on dateeritud 5.-6. sajandi esimesse poolde.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983
|
|
