06:41 laupäev, 18.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArheoloogiamälestisedKalmed
Kurevere kivikalmed
Aadress:
Kirjeldus

Kureveres asub Saaremaa suurim muististerühm. Siin on 7 väikeselohulist kultusekivi 220 m bussipeatusest loode pool. Need kivid on olnud kultuseobjektideks I aastatuhandel e.m.a. Sellised kivid ei esine tavaliselt kunagi üheskoos, mistõttu tundub, et Kurevere kivid on siia võib-olla ühe algsel kohal paikneva kivi ümber kokku veetud, võimalik, et endise Pidula mõisa paruni B. von Tolli algatusel. Juhtis ju tema möödunud sajandi lõpul esimesena muinsuseuurijate tähelepanu neile kividele. Tolli sõnade järgi kutsunud rahvas siin mitmeid kive Tondikivideks. Kurevere kividel on üks või mõni üksik lohk, ühel kivil aga koguni 62 lohku.
Peale kirjeldatud kivide on kagu pool Kurevere külas veel kaks üsna suure lohkude arvuga kultusekivi (Reinu ja Kopli pere juures).

Ammu tuntud ulatuslik kivikalmistu paikneb Kurevere lauda lähedal. Siinsel muinsuskaitsealal kiviaedade ja kivihunnikute rägastikus on umbes 30-40 kivikalmet. Esimesed kaks kalmet kaevas siin 1874. a. läbi J. B. Holzmayer, 1877. a. kaevas krahv C. G. von Sievers kolme ja 1965. a. A. Kustin samuti kolme kalmet. Nende kaevamiste vanimad leiud pärinevad 7. sajandist ja noorimad 12. sajandist. Viimaste hulgas leiti 1965. a. kaevamisel hinnaline mõõk, mille käepide on ilustatud hõbetauśeeringus taim- ja ruunikivistiilis loomornamendiga ja on osalt kullatud. Väljaspool kaitseala on vähem kui kilomeetri raadiuses säilinud veel umbes 15 kivikalmet. Nagu mõned kaitsealal asuvad kalmed, nii näib ka osa üksikuna paiknevatest kalmetest olevat meie ajaarvamise eelse I aastatuhande kivikirstkalmed.
Karjalaudast poolsada meetrit edela pool kaevati 1974.-75. a. (V. Lõugas) lahti üks Eesti ainulaadsemaid kivikalmeid. Selle tsentrumis paiknes 8-meetrise läbimõõduga kivikirstkalme. Ümberringi olid aga erineva suuna ja suurusega tarandid. Koos põletatud ja põletamata luudega koguti kalmest mitmed Eestis unikaalsed rauaaja esemed (hilis-La Tene`i vööhaak, ümmargune plekist ehtenaast, aźuurne kolmnurkne ripats jm.), keraamikat ja esemeid, mis pärinevad meie ajaarvamise eelsest I aastatuhandest ja m.a. 1. sajandist.
Võimalik, et I aastatuhande esimesse poolde kuulub veel mõni üksikuna kompaktsest kalmistuosast lõuna pool karjamaal asuv kivikalme. Ühtekokku peaks Kurevere ümbruse kivikalmete arv praegu ulatuma 50-60 vahele. Siin on olnud pikaajalise asustusega rannaküla, mille teke ulatub I aastatuhandesse e.m.a. (meri oli nimetatud tarandkalmest vähem kui 100 m kaugusel).
Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee