 |
Tallinna-Narva maantee ääres Viitna-Võsu teeristil. Ehitati 1798-1802.
Pikk ristkülikulise põhiplaaniga, kõrge poolkelpkatusega hoone kahe talli ja neljale sambale ning kahele poolsambale toetuva ulualusega, seega tüübilt kõrtside arengu lõpptulemus. Katusekatteks olid algselt õled, hiljem laastud. Ka väliskujundus oli algselt tunduvalt lihtsam: alles 19. sajandi esimesel poolel vooderdati palkseinad laudadega ja värviti. Sellest ajast pärineb ka akende kuueosaline jaotus, luugid, valgmikuga uksed, kalasabavoodriga talliväravad, sammastevaheline balustraad. Kõrts oli kahe sissepääsuga: suurde kõrtsituppa (55 ruutmeetrit) pääses läbi parempoolse eeskoja, saksakambreisse (29 ja 20 ruutmeetrit) läbi vasakpoolse vahekoja. Parempoolse eeskoja taga oli massiivse paekivist mantelkorstnaga köök, selle taga sahver koos õllekeldriga. Hoone tagaküljel paiknesid kõrtsmiku eluruum ja letiruum luugiga kõrtsituppa. vasakpoolse vahekäigus oli sakste käimla, talupoegadel see puudus.
Restaureeriti 1978. a. (arhitekt T. Veisserik, sisekuj. A. Buldas). Põles 1989, taastati ligilähedase koopiana 1993. a. (arh. A. Kann, sisekuj. M. Rähni).
Kalvi Aluve
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
