14:41 laupäev, 15.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedLinnused
Toolse ordulinnus
Kirjeldus



Toolse ordulinnus on Eesti põhjaranniku keskaegsetest linnustest üks noorimaid. rajati arvatavasti 1471. a. sadama kaitseks mereröövlite eest, ehitajaks on peetud ordumeister Wolthus v. Herset.

Linnus on piklik ida-läänesuunaline ehitis, lõunaküljel kolm tornilaadset eenduvat osa ja loodenurgas suur rondeel. Maa poolt kaitses seda üks väiksem ja teine suurem vallide ja kraavidega kindlustatud eeslinnus.

Ehitati vähemalt viies järgus. Vanim osa on läänefassaadi taga olnud, 15. sajandi alguses ehitatud piklik kolmekorruseline elutorn mõõtmetega 7x20 m; selle juurde kuulus ka läänetorn, mille nurgakvaadrid on allosas pooles kõrguses faasitud. Torni eraldab ülejäänud lõunamüürist vuuk. Sellesse majalinnusesse pääses läbi riivpalgiga suletava jalgvärava lääneseinas.

Teises ehitusjärgus 15. sajandi teisel veerandil laiendati linnust ja kohandati tulirelvadele. Kujunes välja sise- ja eeshooviga linnus, mis ulatus kuni idapoolseima tornini. Eeshoovi pääses idamüüris paiknenud laiast (2,6 m) väravaavast, edasi sisehoovi läbi teravkaarse värava. Sisehoovi põhjaküljel paiknevatesse ruumidesse viis omaette riivpalgiga suletav värav, mille külgedel olid laskeavad. Müüride kõrgus hoovi pinnast oli 14 m, paksus ligi 2 m.

Kolmanda ehitusjärgu ehitis oli suur nelinurkne idapoolseim torn, mis on laotud vastu vanema osa idamüüri, ilma seda lõhkumata. Torn on mõeldud idapoolseima laagerhoovi väravatorniks, ehitati aga varem ja eksisteeris mõnda aega iseseisvana, sest läbikäiguväravaid torni lõuna- ja põhjaseinas sai sulgeda riivpalgiga torni seest. Laagerhoovi mõõtmed on 23,5x25 m, tornil 9x10,5 m. Seinad on suhteliselt õhukesed (1,2-1,5 m).

Omaette neljanda ehitusjärgu (alates 1471. a.) moodustab linnuse loodenurgale rajatud ümmargune suurtükitorn, mille läbimõõt on 12,3 m, müüri paksus 2,4 m. Selle kõrgus on A. Goeteerise 1615. a. joonise järgi linnuse teise ehitusjärguga võrdne. Tornil on lahtine platvormkorrus, ülaäärt kroonisid kaitsekäigu sakmed nagu teise ehitusjärgu müüridelgi. Samal perioodil kõrgendati müüre ja rajati linnuse põhjaküljele kaks danskrit.

Viimases, viiendas ehitusjärgus rajati laagerkastellile omane ringmüüriga eeshoov linnuse idatiivas ning väravatorn selle ees.

17. sajandil oli linnus (Goeteerise ja S. Waxelbergi jooniste järgi) veel osaliselt kasutuskõlblik ja kaitsevõimeline. Lõplikult varemeis ilmselt Põhjasõjast alates.

Kalvi Aluve

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997


Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee