08:39 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedLinnused
Purtse vasallilinnus
Aadress:
Kirjeldus

Purtse vasallilinnus asub vana Tallinna - Narva maantee ääres ning on suuremaid kindlustatud mõisamaju Eestis. Paikneb põlisel asustusalal Purtse sadama lähistel. Ehitatud tõenäoliselt 16. sajandi keskpaiku, mil Purtse mõisa omanikuks (alates 1533. a.) oli Johann Taube (Tuve). Taubede valdusse jäi kuni 1821. aastani, alates 1657. aastast kuulus H. Flemingile. Ühendati pärast Põhjasõda Püssi mõisaga ja muudeti selle abimajandi keskuseks. Sõdades kannatanud peahoone tükeldati tööliskorteriteks ja põhjapool kohandati vilja- ning karjasaaduste hoidlaks. 1940. aastate lõpust seisis tühjalt ja muutus varemeiks. 1969. a. eemaldati uusaegsed vaheseinad ja vana müüristik konserveeriti. Restaureeriti 1987-90 .
Algkavatis oli ilmselt 3-korruseline; säilinud oli sokli- ja elukorrus. Oletatavate laskeavadega laokorrus on rekonstrueeritud. Seinad on erandlikult paksud (kuni 2,35 m) ja paiknevad laial alusmüüril, mida nurkades ja vaheseinte kohal toetavad kuni 3,2 m laiad tugipiilarid; komnurkselt kuni 3,75 m eendudes aitasid nad kindlustada hoonet ümbritseva vallikraavi kaldseina (Eestis ainuesinev lahendus). Kompaktse ruumilahendusega hoone põhiplaan on ruudulähedane (keskmine küljepikkus 19,8 m) ja mõlemal erineva funktsiooniga korrusel ühetaoline. Ainuke sissepääs oli läänepoolses (majandushoovi poolses) peafassaadis, kus alumine korrus oli suletud ja etikuga ukseava paiknes II korrusel. Portaaliga uks avanes müüri paksusse ehitatud liiklussõlme, kust otsekäik suundub esindussaali ja teine pöörab vasemale kõrvalkäiku. Algselt talalaega käigust pääses redeli abil, mis ohu korral oli eemaldatav, arvatavasti laskeavadega kaitse- ja laokorrusele (sama Järve vasallilinnuses). Linnusetaoliselt suletud keldri- e. soklikorrusele pääses esindussaali e. suurkambri sisemises külgseinas paikneva müüritrepi kaudu.

Korrus lõunaküljel valitsev suurkamber oli maja keskmeks (anal. linnaelamu dielega). Sinna suundusid lisaks välisuksele ka uksed mõlemast külgkambrist, mis hõlmasid hoone põhjatiiva. Koos müüritrepiuksega moodustasid kambriuksed saali põhjaseinas mõjusa kolmikportaali (rekonstrueeritud). Suurkambri edelanurgas oli tõenäoliselt väike kõrvalruum, mis sidus tornitaoliselt lääne poole ulatuva hooneosa. Sellest nurgakorpusest on säilinud kolm korrust. Flankeerivana kaitses ta peasissekäiku, valitses strateegiliselt majandushoovi peahoone lääneküljel ja oli otseühenduses kõrval seisnud puumajaga (arvatavasti köögiga). Suurkambri gootipäraste motiividega sisekujunduses valitseb renessansalik laad. Seda esindavad talalagi, müüritud külgpinkidega kaiad madalad aknanishid (raidraamistus hävinud), idaseinas kahe akna vahel pikitelge rõhutav kamin (rekonstrueeritud) ja selle vastasseinas välisportaal (rekonstrueeritud), põhjapoolsetes nurkades sümmeetrilised kaksiknishid leenpinkidele ja lõunapoolses külgseinas vastukaaluks põhjaseina kolmikportaalile kolm sügavat aknaava. Loodenurga põrandas oli traditsioonilise kerishüpokausti soojaplaat.

Kontrastina dielet meenutavale saalile on kõrvalkambrid (meenutavad kaheks toaks jaotatud dornset) kaetud gootipäraste servjoonvõlvidega. Läänepoolses kambris oli tagantköetav kahhelahi ja idapoolses kirdenurgas kamin. Välismüüris on kahel pool vaheseina kõrvuti śahtkäimlad (lõpevad vundamendi välisküljel kaarnishi all); idapoolses käimlakambris on aknake ja veesülitiga lavatoorium; ukseava on mõlemal renessansliku raidportaaliga (osaliselt taastatud). Aken oli kõrvalkambritel vaid otstes. Keskajale iseloomulikult pääses ühest kambrist teise mitte vahetult, vaid saali portaali kaudu.

Soklikorrusel on mõlemad kõrvalkambrid kaetud keldripärase silindervõlviga. Need on laotud põhja-lõuna suunas, jätmaks külgseinad vabaks ukse ja akna jaoks (ukseava idapoolse võlvruumi välisseinas kuulus algselt aknale). Peakorruse all loodenurgas on seinamüüris portaaliga käik ja sellega seotud kerishüpokausti küttekelder. Puud visati keldrisse läbi raidraamistuses luukava, mis paikneb välisukse etikupodesti kohal. Kerishüpokausti müüristikust on säilinud vaid alusmüürid. Kirdenurgas on ainus algkujul säilinud pilutaoline aken, mida sai kasutada ka laskeavana. Aknaava lõunaseina idalõigus on uusaegne. Kogu korrust kasutati vilja- ja toiduvarude hoidlana.

Tornikorruste funktsioon on jäänud selgitamata. Alumisel korrusel on lõunaseinas tänini säilinud akna avar raidraamistus, mille servad on profileeritud 16. saj. algupoolele iseloomuliku ümarvöödiga.

Leitud ehisraidkivikatked esindavad 16. saj. algupoolel Tallinnas levinud hilisgooti varvistikdekoori.

Purtse kindlustatud mõisamaja esindab motiivirikast ning vastuolulist üleminekut gootikast renessanssi, keskaegselt linnuselt uusaegsele lossile.

V. Raam
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee