13:12 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedLinnused
Järve vasallilinnus
Kirjeldus



Asub Tallinna - Narva maantee ääres ja on keskaja kaitseehituslike väikevormide üks omapärasemaid näiteid. ehitatud kohalikust paest, esindab hilisgootika tallinna-pärast selgelt proportsioneeritud ning lihtsat stiililaadi. Esmamainitud 1497. a. Püstitati ilmselt 16. sajandi algul peatselt pärast 1508. a., mil Järve mõis läks kolmeks sajandiks H. paykulli suguvõsa valdusse. Viimane omanik oli G. v. Dehn. Paikneb teadlikult kavandatud kaitse- ja esindusfronti moodustades kunagise majandushoovi lõunaküljel. Täiendati 19. sajandil nii ida kui lääne poolt uute mahukate mõisahoonetega. Põles II maailmasõjas. 1960. aastail keskaegne hoonekorpus osaliselt taastati ja konserveeriti (kunstiajal. V. Raam, arh. E. Sedman).

Algselt kolmekorruselisest hoonest (välispikkus 17,5 m, laius 12,7 m, müüride paksus 1,75 - 2,0 m) on säilinud kaks alumist korrust. Raiddetailid on hävinud. Kõrge soklikorruse kohal moodustab II korrus tavapäraselt elukorruse, mis on iseloomulikult kaheruumiline. Suurt ruudukujulise põhiplaaniga pearuumi katab tõusva kiirujoonega kuplitaoline ristvõlv, mille servjooned eenduvad vaid kandade kohal (kiiru kõrgus põrandast 6,9 m). Arvukad seinanishid ja ukseavad (osalt ümber ehitatud või restaureeritud) osutavad ruumi kesksele positsioonile hoones. Kaks ust olid põhjaseina keskel ühises käigunishis: uks välisseinas oli ühendusteeks puust kõrvalelamuga, uks nishi lääneseinas viis III korruse müüritrepile. Ruumi idaseina põhjalõigus paiknes uks ärkelkäimlasse (hävinud). Hiljem muudeti see nagu kõrval olnud akengi käiguks uude härrastemajja. Idaseina keskel on alumise korruse müüritrepi uks (restaureeritud) ja selle kõrval ümarkaarne ukseava väiksesse kõrvalkambrisse. Ustest lõuna pool on seinas suur põrandani ulatuv niss (oletatav voodipaik) ja põhja pool teine suur niss (2,18 x 1,73 m), mille ees paiknes kerishüpolausti soojaplaat. Põhjauksest paremal on suur seinakapp ja kõrgel selle kohal eriti lai ja madal kaarniss (sama Vao vasallilinnuses), arvatavasti panipaik. Suurtes segmentkaartega aknanissides (lõunaseinas kaks, idaseinas üks) olid nelinurkses raamistuses linnusepäraselt kitsad valgusavad.

Elukorruse läänepoolse kolmandiku hõlmab piklik tagakamber, mille kahejaoline võlvlagi on rõhtsa kiirujoonega (kõrgus 3,5 m), sarnanedes pistiksiiludega silindervõlviga. Tagakambri lõuna- ja lääneseinas on aken. Põhjapoolses otsseinas ja idaseina lõunalõigus suur põrandani ulatuv seinaniss (ilmselt voodipaigad). Kirdenurgas on kerishüpokaustiga seotud soojakanal. Jälgi köögikoldest pole leitud; võimalik, et see paiknes soklikorrusel või hoopiski puust naabermajas.

Soklikorrus järgib põhiplaanis peakorrust. Oli algselt kaetud palklaega. Suurema ruumi põhjaseinas oli riivtalaga kindlustatud välisuks, mis, nagu ka samal teljel olev peakorruse uks, oli otseühenduses puust kõrvalmajaga. Loodenurgas on säilinud kerishüpokausti müürikehand ja sellega seotud soojaniss. Idaseinas oli lai niss ja aken, mis hiljem ruumi võlvimisel (arvatavasti 17. saj.) tugipostidega varjati. Lõunaseinas on segmentse silluskaare all säilinud kaks väikest piluakent-laskeava (osaliselt suletud). Alne ühendus läänepoolse kõrvalruumiga toimus kaarava kaudu vaheseina lõunalõigus (uks läänepoolses välisseinas on uusaegne). Suurema ruumi võlvimisel kaotas soklikorrus algilme ja muutus tavaliseks moonakeldriks, muutusid ka akna- ja ukseavad; kaarava suleti ja võlvimata jäänud väiksem ruum jäi seotuks vaid ülakorrusega.

Hävinud III korrusega seotud müüritepp põhjaseinas lõpeb sihipäraselt madala kõrvalruumi peal, sest sealt suure eluruumi pealsele kõrvalpööningule ning laskeavade juurde sai kaitse huvides pääseda üksnes hõlpsasti eemaldatava redeli abil.

Tervikuna esindab kavatis kaheruumilise (diele - dornse) linnaelamu ja linnusepäraste kaitsemotiivide omapärast seostatust.

Akende puudumine põhjaseinas ja kaks mahukat nissi selle välisküljel (idapoolne oli kerishüpokausti kütteruumiks) osutavad peahoone vastu ehitatud puumajadele (sama Purtse vasallilinnuses). Majandushoovi täiendavaks kaitseks ja püssirohu hoidmiseks oli peahoone loodenurga juures väiksem ümartorn (säilinud alusmüürikatked; sama Keila vasallilinnuses).

V. Raam

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee