13:24 kolmapäev, 21.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedLinnused
Angerja linnus
Kirjeldus

Tüüpiline kindlustatud mõisamaja. Rajatud 15. sajandi alguses, laiendatud 15. sajandi keskel. Aastail 1451-55 oli Saksa ordu valduses, kes läänistas selle Brun Wetbergile. Nähtavasti sel ajal ehitati majalinnus lõplikult välja.
Paikneb osa kaldal kõrgemal kohal. Pikliku torni taolise massiivse, kahe ruumiga paekiviehitise mõõtmed on 18,1 x 13,6 m. Keskaja lõpul ehitati ida poole juurde kolmas ruum. Korruseid on kaks, lisaks kelder. Põhilised kaitseehitised olid tugev ringmüür ja muldvallid vallikraaviga; need on enamasti hävinud. Peahoone on ehitatud elamuna (põhikorrusel suured aknad, sissepääs maapinnalt, meetrilaiune müüritrepp idaseinas), kuid müürid on siiski linnusetaoliselt üle 2 m paksused.

Oli juba 1700. a. paiku varemeis.

Kalvi Aluve

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Arhitektuurimälestisena kaitse all olev Angerja vasallilinnus on vanemaid kiviehitisi Rapla maakonnas. Linnus asub Angerja oja paremkaldal umbes 700 m teest ülesvoolu. Hoone oli ristkülikukujuline kahekordne paekivist ehitis, mille all asusid keldrid. Kindlustatud eluruumid paiknesid linnuse keskel, seda osa peetakse vanimaks ehitusjärguks. Linnuse algne osa ehitati 15. sajandi algupoolel, hiljem on seda korduvalt aja nõuetele vastavaks kohandatud ja ümber ehitatud. 16. sajandi alguses kuulus linnus Tallinna bürgermeistrile J. Viantile ja asjatundjate arvates (H. Üprus) sai maja just sel perioodil lõpliku ilme. Toonase ümberehituse stiil matkib Tallinna linnameistreid. Linnuse kaitsesüsteemi kuulus ka veetõke, mille moodustasid jõekäär ühelt poolt ja teisalt sügav vallikraav. Linnus hävis arvatavasti Liivi sõja käigus. Tänaseks on säilinud kuni 6 m kõrgused müüriosad. Kindlustatud maja tüüpi vasallilinnustest Eestis on Angerja kõige paremini ajahambale vastu pidanud.

Vasallilinnusest 200 m kirde pool leiti 1963. a. hõbeaare, mis sisaldas 12 hoburaudsõlge, käevõru, kaelavõru jm. Leid dateeriti 13. sajandi algupoolega.

Samast leiti 1986. a. päästekaevamistel väikese, 3,7 x 3,5 m suuruse maja ase. Sellel oli tambitud savist põrand ning nurgas raudkividest laotud ahju jäänused. Männipalkidest maja oli ära põlenud arvatavasti 13. sajandil; samal ajal on tõenäoliselt hävinud kogu muinasküla, mille kultuurkiht on jälgitav 3 ha suurusel alal.

Lõugas, V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee