16:46 teisipäev, 10.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedLinnused
Narva linnus
Aadress:
Kirjeldus

Narva linnuse vanimad säilinud osad pärinevad 13/14. sajandi vahetusest. Linnuse rajasid taanlased tugipunktiks vallutatud maa idapiiril. Arheoloogilised uurimised lubavad oletada, et praegusele linnusele eelnesid siin veelgi varasemad rajatised.
Alglinnus oli 40-m küljepikkusega ruudukujulise põhiplaaniga kastellitaoline ehitis, mille loodenurgas oli ringmüürist kõrgem neljatahuline torn. Esialgne sissepääs paiknes kastelli lääneseinas tornist lõuna pool. Algselt paiknesid kastellis põhja- ja idaseina vastu ehitatud omavahel sidumata hooned. 14. sajandi algul ehitati kastelli põhjaseina ette väike eeshoov. Umbes aastatel 1341-42 rajati suur lääne-eeshoov, kuhu lubati varjuda linnaelanikel. Selle kaitsepiire jäi hiljem linnamüüri osaks. Lääne-eeshoovi müür algas kastelli kagunurgast (selle ees olev muldkindlustus on ehitatud 1865. a.) ja kulges kastelli lõunaseina ees parhammüürina (analoogne kaitses kastelli ka lääneküljel), sealt suundus edelasse, kus piirde lõunakülje keskel paiknes torn, edasi jätkus läänesuunas, kus eeshoovi edelanurgas asus teine kaitsetorn, mis 16. sajandi lõpus jäi samasse rajatud Kristlasvalli (e. Kristervalli) bastioni kehandisse. Läänemüüri keskosas oli välisvärav, hoovi loodenurgas kolmas kaitsetorn. Suure eeshoovi põhjamüüris asus värav, kust pääses vallikraavi silla kaudu linna. Tõenäoliselt oli eeshoovi põhjamüüri idalõigus veel üks kaitsetorn.
Nähtavasti rajati juba Taani ajal ehitised ka kastelli lääneküljele, müüriti kinni vana läänevärav ja ehitati kastelli põhjaseinauus peavärav, mille kaudu pääses põhjapoolsesse eeshoovi, selle kaudu aga suurde eeshoovi. Siin asus lai kuiv vallikraav. Üle selle viis põhja-eeshoovi väravast kolme müüritud toega puusild.

Pärast 1343. a. läks linnus Liivi ordu valdusse ja peatselt rekonstrueeriti konvendihoonetaoliseks. 14. ja 15. sajandil ehitati kardinaalselt ümber läänetiib, mille teisele korrusele paigutati linnuse esinduslikem ruum - refektoorium (hiljem osaliselt ümber ehitatud). Tõenäoliselt samal ajal ehitati linnuse edelanurka väike 8-tahuline nurgatorn ning see ühendati külgnevate kaitsekäikudega. Läänetiiva alumine korrus kujundati dormitooriumiks; kabel asus tõenäoliselt tornis. Arvatavasti samal ajal ehitati ka kaks eenduvat osa: idas jõe poole rajatud kaevudansker ning läänehoovipoolne suur läänedasker (mõlemad varisesid hiljem ning ehitati taas üles 19. sajandi keskel). Linnuse majandusruumideks mõeldud lõunatiib ehitati arvatavasti viimasena 15. või 16. sajandil (pärast varisemist taastatud 18. sajandil). Konvendihooneks kohandatud linnuse ida-, põhja- ja läänetiiva ruumid ühendati sisehoovi ümbritseva kahekorruselise , piilaritele toetuva puitgaleriiga. Peatorn (alates 15. sajandist nimetatud Pikaks Hermaniks) sai lõpliku kõrguse kolmes järgus, 1300. a. paiku püstitatud madalat torni kõrgendati 16. sajandi alguses ja keskel seoses vanavene esimese regulaarse kindluse Ivangorodi ehitamisega Narva jõe teisele kladale.

Aastatel 1559-81 oli linnus Venemaa valduses, alates 1581. a. kuulus Rootsile ja kohandati asehalduri residentsiks. Sellest ajast pärineb vana refektooriumi ümberehitus; kaitsefunktsiooni kaotamisega ehitati saalile avarad raidraamistikuga aknad. 16. ja 17. sajandil korrastati ka peatorni. 1593. a. plahvatas tornis püssirohi, mis teda oluliselt kahjustas. Torni parandati 1638. aastal. 18. sajandi alguses ehitas Narva Insenerikomando torni ülemise osa ümber. Vana kahe viiluga tornilõpmik sai kelbad ja laternehitise selle kohal. 1586. a. ehitati läänepoolse eeshoovi põhjamüüri vastu Suur kivisaal - asehalduri residents. Hoones olnud väravaava kaudu säilis ühendus linnaga. Võib oletada, et sellest ajast kandus ka esindusfunktsioon linnusest Kivisaali ning vana linnust kasutati seejärel vaid majandusotstarbeks ning vanglaks. 1638. a. ehitati suure eeshoovi edelanurka suur kastellilaadne arsenal relvameistrite ja töökodade jaoks (lammutatud 19. sajandil).
Eri aegadel paiknes eeshoovis mitmeid muidki hooneid, näiteks kirik, garnisoni saun jne. Rondeeli kõrval olev eeshoovi viiv värav ehitati 19. sajandi algul. 19. sajandi keskel restaureeriti linnus sõjaväeinsener M. Rezvoi projekti järgi. Tööd seiskusid seoses Krimmi sõjaga.

II maailmasõjas sai linnus tugevasti kannatada. Restaureerimistööd algasid 1950.-ndatel aastatel. 1986. a. lõpetati esimese etapina peatorni ja lääne- ning lõunatiiva kohandamine muuseumiks.

Jevgeni Kaljundi
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee