01:10 laupäev, 18.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedLinnused
Haapsalu piiskopilinnus
Aadress:
Kirjeldus

Pärast leedulaste suurt sõjaretke Saare-Lääne piiskopkonda, mille käigus hävitati piiskopkonna keskus Vana-Pärnus, hakati rajama piiskopilinnust Haapsallu. Nagu näitavad juhuleiud, oli siin juba varem asula ja sadamakoht.
Haapsalu linnus rajati hiljemalt 13. sajandi keskpaiku ja sai 1260. a. Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks.
Alglinnuse moodustas praeguste varemete lääneosa, ristkülikukujulise põhiplaaniga kastell. Selle sisenurgas paikneb sisehoovi ümber algelise konvendihoonega sarnanev varaseim hoonestu: toomkapiitli ruumid, lõunatiivas kirik, põhjapoolseis nurkades tornjad hoonekehandid ja lääneküljel eenduv flankeeriv torn, mille praegune kõrgus ja kuju pärinevad keskaja lõpust. Selle hoonestu idaküljel olnud külgmüüridega kaitstud sadamasuue muudeti mere taandudes 16. sajandi alguses iseseisva välisväravaga teiseks suureks eeshooviks. Uued müürilõigud tugevdati tulirelvadele kohaste tornidega. Säilinud ringmüüri kogupikkus on 800 m. Pidevalt täiendatud linnus moodustas 15. sajandil valminud linnamüüriga kindlusliku terviku.
J. De la Gardie ajal ehitati linnus 1641.-47. a. lossiks (1688. a. tulekahjust alates varemeis; varemeid on vähehaaval konserveeritud kuni tänaseni). Kuivanud sadama kohale rajati tiikidega park - nn. Krahvi aed.

Ühelöövilisel kolme võlvikuga kirikul on hilisromaani kapiteelreljeefid, teravselgsete roietega domikaalvõlvid ja suure ümaraknaga läänefassaad (ümarkaarne lehtkapiteelide ja vimperiga sammasportaal asendati 1886.-89.a. uusgootilisega). Kiriku lõunaküljel olev ringikujulise põhiplaaniga baptiseerium pärineb arvatavasti 13. sajandi lõpukümnendist. Kirik taastati aastatel 1886-89.
EE

1715. a. Haapsalut külastanud Peeter I andis käsu muuta vallikindlustused kasutamiskõlbmatuks. Poolteise sajandi jooksul kasutati linnust ehituspae saamiseks. Tänu hästi kivistunud lubjamördile ei suudetud ehitist siiski päriselt hävitada.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee