 |
Kesk-Eesti varaklassitsistlike mõisamajade rühma kuuluv 1774. aastal ehitatud Kabala mõisahoone endise Pilistvere kihelkonnast on üks suuremaid maakonnas. suhteliselt pikaks venitatud kahekorruselisel majal on kõrge poolkelpkatus. Horisontaalliigenduse annab hoonele korrustevahevöö ja lai räästakarniis. Ehitusstiilis on rohkesti sarnasust ümberkaudsete mõisahoonetega. Ulatuslik rõdu on detailiderohke.
Ruumide jaotus on tüüpiline varaklassitsistlikele hoonetele. Alakorrusel olid võlvitud majandusruumid, ülal esindus- ja elutoad. Avarast vestibüülist, mis oma kauni paneelviimistluse sai 19. sajandi lõpul, algab samalaadse kujundusega peatrepp. Ülakorruse saali laes köidab tähelepanu rokokoovormides akantusdekoor. Omapärane ja suure kunstiväärtusega on endine mõisniku kabinet, mille uste kohal on hästi säilinud intarsiatehnikas mõisnike vapid. Puitpaneelide ornamendid on hilisemal ajal kaetud värviga.
Märkimist väärivad mitmed esinduslikud ahjud ja kaminad. Üks neist jäljendab saksa hiliskeskaegseid kahhelahje, teine on ehitatud neorokokooliku rippdekoori ja kunstmarmoriga. Huvitavad on säilinud puulift, võlvlagedega ruumid teisel korrusel, kitsad keerd-puutrepid, mitmesugused kapid jne.
Kogu ansambli lahendus on suurepärane. Seda ümbritsev vabakujulise planeeringuga park on rajatud 19. sajandi kolmandal veerandil endise barokkpargi asemele. Üheaegselt peahoonega on ehitatud pikk ait, mis kujundatud härrastemajaga sarnaste pilastritega. Analoogilise kujundusega tõllakuur peahoone esise väljaku vastasküljel, mis tõstis kogu hoonestuse esinduslikkust, pole säilinud.
Saarist, T., Tõnisson, E. Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tallinn, 1986.
Kabala mõis
Esimesi varaklassitsistlikke ansambleid Järvamaal. Hoonestus püstitatud üheaegselt H. G. v. Uexkülli ajal. Poolkelpkatusega kahekordne, korruse võrra kõrgema keskrisaliidiga 1774 valminud härrastemaja jätkab Uexküllidele kuulunud Vigala hilisbaroksest härrastemajast alguse saanud arenguteed. Fassaadile annab rütmi tihe pilasterliigendus. Peasissepääsu ees on neljatahulistele kivipostidele toetuv rõdu. Suhteliselt madalamat ja võlvitud soklikorrust eraldab esinduskorrusest lai krohvivöö. Hoone keskel on avar, kahele tüsedale piilarile toetuv kivipõrandaga vestibüül, selle kohal ruudukujulise põhiplaaniganing rokokoostiilis laerosettidega saal. Ehituse ajal pooleli jäänud siseviimistlust jätkati 18. sajandi lõpul. Paljud sisekujunduse detailid on ainulaadsed. Barokne, reljeefsetest värvilistest kahhelkividest kamin saalitaguses toas pärineb mõningatel andmetel Põltsamaalt. Vestibüüli kõrval pastelltoonides kunstmarmorist rokokoostiilis stukkdekooriga kamin. Algsele sisekujundusele liitub 19. sajandi teisel poolelt neobarokk vestibüüli puittahveldise, trepi balustraadi, glasuurpottidest ahjude, azhuursete sepiste jmt. näol. Kõige pidulikumalt on kujundatud puitpaneel-kassettseintega kabinet. Uste kohal neobarokses raamistuses Kabala mõisa omanike dekoratiivsed aaderdatud vapikilbid. Vasakult paremale on kujutatud H. Möller 1631-81, P. v. Michelson 1759-65, G. v. Wolff 1765-67, H. G. v. Uexküll 1767-74, G. v. Liphart.
Kõrvalhooneid arvukalt (19. saj. lõpul üle 30). Neist olulisemate - valitsejamaja, teenijamajade, tallide puhul korduvad peahoone arhitektuuri motiivid. 18. saj. harvaesinevates kompositsioonilistes seostes paiknevad need ansambli põhjaosas, jättes peahoonele avatuks lähema, juba algselt inglise stiilis pargiosa.
J. Maiste
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
|
