08:49 reede, 14.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Kehtna mõis
Aadress:
Kirjeldus

Varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja ehitati arvatavasti 1790. aastate alguses, algne sisekujundus veidi hiljem. Kui mõisahoone 1905. a. revolutsiooni käigus põles, jäid temast järele vaid kiviseinad. Taastamise käigus aastatel 1906-10 sai hoone nüüdse barokse ilme: ehitati mansardkorrus ja barokse siluetiga kõrge murdkelpkatus, peasissekäik toodi lääneküljele jne. Tollane neoklassitsistlik ja neorokokoolik sisekujundus on põhijoontes säilinud tänaseni. Uksed on karniisidega kaunistatud, tammepuust paraadtrepp viib teisele  korrusele, kus asuvad ampiirsaal, barokksaal, jahisaal. Kõige esinduslikumad ruumid ongi  teisel korrusel paiknevad barokne väike saal (nn. talveaed) ja ampiirne suur saal (nn. peeglite saal).
Mõisate võõrandamisel 1920. a. loodi Kehtna riigimõis, mis 1925. a. läks kõrgema kodumajanduskooli käsutusse. Koolil oli kolm osakonda: kodundus, kodutööstus ja aiandus. Selle kõrval töötasid alama astme koolid: kodunduse eriklass ja   kodunduskeskkool. 1947. a. sügisel viidi tehnikum Ravilasse üle, tehnikumi asemele asutati Kolhooside Esimeeste Ettevalmistamise Põllumajanduskeskkool. Aastail 1956-79 töötas Kehtnas Nõukogude-Parteikool. 1966. a. avati Kehtnasse jälle tehnikum...
See on õnnelik maja, sest siin on pidevalt olnud elu. Mõisa restaureeritakse. Uuel omanikul on plaane muuta maja kultuurikoldeks. Taas peetakse siin pidusid, kõlab muusika, korraldatakse seminare.

Kehtna suurim looduslik vaatamisväärsus on hoonet ümbritseb ligi 5 ha suurune park. See on üks liigirohkemaid parke Eestis - üle 110 puu- ja põõsaliigi, neist 80 on võõramaise päritoluga. Park on arvatavasti rajatud üheaegselt mõisa peahoonega ning sajand hiljem rekonstrueeritud Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti (1853-1938) projekti järgi. Pargi idaosas on avaraid muruväljakuid, pargi edelaservas tiik väikese saarekesega selle keskel. Pargis on II maailmasõjas langenute mälestusmärk (1968, L.Rosin).
Voldik: Raplamaa mõisad. Rapla Maavalitsuse väljaanne.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee