02:53 neljapäev, 13.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Padise mõis
Kirjeldus

1622. a. anti Padise koos Vihterpalu ja Suur-Pakri saarega Gustav Adolfi läänistusena Riia bürgermeistrile Th. rammile, kuulus tema järglastele kuni mõisate võõrandamiseni 1919. a. Ligi 150 aasta jooksul kasutati elamiseks kohandatud kloostriruume, mille seintesse murti uuele elulaadile vastavad suured ukse- ja aknaavad. Kirikuruum poolitati vahelaega, selle läänevõlvikusse ehitati mantelkorsten-köök. Toad krohviti, neisse tehti hollandi kahhelahjud.

Kloostrist eraldi asuv barokne mõisamaja valmis 18. sajandi neljandal veerandil; see oli ühekorruseline, esifassaadil liseenliigendusega. Pärast 1860. a. ehitati hoonele peale teine korrus ja tehti olulisi muudatusi fassaadikujunduses. Esiküljele lisati väike eeskoda, mille seina müüriti varem linnuse peavärava kohal asunud tahvel Gustav Adolfi läänikingitust meenutava teksti ning selle all Rammide ja nende suguvõsa haruliinide vappidega. Põhikorruseks oli alumine: siin paiknesid neobaroksed sammastega peosaal ja söögisaal, nn. roheline tuba, esivanemate galerii ja tiigi poole avaneva suure aknaga raamatukogu. teisel korrusel olid eluruumid.

Arvukad kõrvalhooned paiknesid laial alal kahel pool jõge. Neist enamik on ühekorruselised paekiviehitised, mille neogooti elemendid (raiddetailid, teravkaaravad) on varaseimad Eestis ja arvatavasti inspireeritud paiga minevikust. Hooned on tähistatud daatumikiviga. servjoonvõlvidea aidahoonel 1836, nelinurkse siseõue ümber paikneval laudal ja tallil 1856 (ehitati 1982. a. ümber kaupluseks ja sööklaks, arh. S. Kasemets).

Hajaplaneeringulises ansamblis eristuvad dominantidena veel valitsejamaja, arhailistes proportsioonides veski (hiljem piimaköök-meierei), teisel pool jõge suur viinavabrik (1874) ja sepikoda (1884).

Juhan Maiste

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee