23:14 esmaspäev, 30.03.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
RaplamaaKüladArhitektuurimälestisedMõisad
Purila mõis
Aadress:
Kirjeldus

Kompaktne 19. sajandi algusest pärinev ansambel. Ehitusperioodil kuulus Fr. v. Helffreichile.
Baroki ühe hilisema näitena on peahoone kõrge kelpkatusega, üldkujult kompaktne, oli algselt suhteliselt dekoorivaene. Hoone esifassaad on liigendatud kahe järsult eenduva otsrisaliidiga. Peakorrus on alumine, teine on suhteliselt madal mezzaninokorrus. Hoone ehitati osaliselt ümber 1930.-ndatel aastatel, mil lisati rikkalik eklektiliselt mõjuv dekoor: aknapealsed karniisid, laiad krohvraamistused, girlandidega ehispinnad jne. Peauks sarnaneb Tallinnas 19. sajandi alguse tisleritöödega. Vestibüülis chinoiserievõrega peatrepp, ruumides varaklassitsistlikud tiibuksed. Saalis illusionistlikud seinamaalingud 19. sajandi algusest (avati 1984. a.). Põhjatiivas lõpetab anfilaadi väike ümara põhiplaaniga salong.

Mõisamaja kõrval ja taga oli varem kõrge kivimüüriga ümbritsetud barokkaed, hoone ees - väike lippaiaga piiratud esiõu, selle tagust väljakut raamistasid erandlikult pikad aidahoone ja tall-tõllakuur. Omaette ansambli moodustab kastellitaoline karjahoov. Säilinud on arhailine keskse mantelkorstnaga valitsejamaja.

Väike, põhiliselt hoonestusega vahelduvalt kavandatud park on vabakujunduslik.

Juhan Maiste
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

1985. a. remondi käigus leiti Purila mõisahooneste 19.sajandist pärinev seinamaal, mis kujutavat toonase mõisaomaniku linnamaja Tallinnas. Puhastatud maal kaeti kahjustavate mõjude vältimiseks uuesti kinni (asub söökla seinas).
Mõisakompleksi kuulusid klassitsistlikus stiilis peahoone, maakivist karjalaut, suletud siseõuga tallidekompleks, ait-kuivati, veski, teomeeste maja, valitseja maja, kolm suurt paekivist küüni (Kõlka, Rehe ja Pargi küün), kõrtsihoone Tallinn-Viljandi maantee ääres jt. hooned. Tänaseks on osa hoonetest hävinenud.

Purila mõis on tihedalt seotud Mahtra sõja sündmustega. Paljud Purila talupojad võtsid ülestõusust osa: üks neist, sulane Jüri Tolk, sai surma, kaks talupoega sai haavata. Hiiglasekasvuga Purila sulase Jüri Torgi rusikahoop, mis niitis jalalt sõjasalga juhi, oli Mahtra sõja algussignaal - seepeale anti soldatitele käsk tulistada. Karistatute hulgas oli kuus Purila meest. Kuna Purila mõis kuulus Mahtra mõisa omaniku isale, siis kujunes Purila ka üheks karistusoperatsioonide keskuseks. Siia toodi kokku vangistatud talupojad enne Tallinnasse saatmist..

Aastail 1925-44 töötas Purilas karjatalitajate kool, mille aastase kursuse lõpetas kokku umbes 180 noort. Kuni 1940. aastani oli ta erakool.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee