 |
Historitsistlik lossiansambel. Varaseimad teated mõisast on aastast 1552. Põhjasõja järel 1725. a. läks riigilt kingitusena S. A. v. Wolffile, 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kuulus Wahlidele. 18. sajandi esimesel poolel ehitatud barokne nn. hollandi stiilis peahoone lammutati 1870.-ndate aastate algul. Neogooti siilis härrastemaja püstitati arh. R. Guleke projekti järgi aastatel 1871-81. Väiksemaid ümberehitusi tehti 1891. a. ja W. Sternfeldi projekti järgi 1910. a. Majja toodi vesi, kanalisatsioon ja elekter.
Poolteisekorruselist kõrgel soklil telliskivihoonet kujundavad eri kõrgused katused ja jõulised astmikfrontoonid. Hoone põhjaotsaga liitub sakmelise rinnatisega peatorn. Esikülje keskel on lai trepp, avasid rõhutavad jäigad pealmikkarniisid, fassaadidel on kasutatud mitmesuguse faktuuri ja värvitooniga krohvi.
Siseplaneering on valdavalt ebasümmeetriline; vestibüül, peasaal jm. ruumid on eklektilised. Rikkalikult on kasutatud väärispuitu. Säilinud on mitmeid vanast mõisamajast üle toodud ehitusdetaile (barokkuksed, figuursete koobaltmaalingutega ahjukahlid).
Funktsionaalsete gruppidena paiknevad kõrvalhooned (karjaõu, viinavabriku kompleks jne.) pärinevad valdavalt 19. sajandi teisest poolest. Hooneid ümbritseb 8 ha suurune vabakujunduslik park.
Juhan Maiste
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999
|
|
