 |
Esindusfunktsioonideks kavandatud mõisaansambel, ilma olulisemate kõrvalhooneteta.
Peahoone valmis 1790. a. G. G. v. Rennenkampfi ajal. Kahekorruseline kõrge kelpkatusega kivihoone on ajastule iseloomuliku varaklassitsistliku üldkompositsiooniga (sama Seidla, Suure-Lähtru, Vana-Vigala mõis), mõningad detailid on baroksed. Esifassaadi liigendavad kitsad otsrisaliidid, voluutfrontooniga keskrisaliidi ees oli rõdu; tagakülg on liigendamata. Mõõduka dekoori kujundasid esimese korruse krohvrusteering, kitsa friisiga katusekarniis, risaliitidel joonia kapiteeliga pilastrid, voluutfrontoonil omanike vappidega ehisväli (üle krohvitud).
Võlvitud allkorrus on keskkoridorsüsteemis. Avar vestibüül markeerib selle kohal paikneva peosaali piirjooni. 1930.-ndatel aastatel ehitati saal ja muid esinduskorruse ruume kooli vajadusteks ümber (puitlaed ja -paneelid). Säilinud on varaklassitsistlikud trepivõred, baroksete sepishingede ja lukusiltidega uksed.
Väike park on vabakujunduslik. Tallinna-Pärnu maanteelt suundub härrastemajale sissesõidutee.
Olev Suuder
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
