06:18 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
RaplamaaArhitektuurimälestisedMõisad
Pirgu mõis
Aadress:
Kirjeldus

Rajatud Hõreda endise omaniku G. v. Stahli ajal pärast 1819. a. Kordab Hõreda ja Raikküla mõisale iseloomulikke stiilivõtteid.
Mõisa suhteliselt väike peahoone on kahekorruseline, kelpkatusega, esifassaadi ilmastab laiale kiviterrassile toetuv sammasportikus. Peauks (hävinud) oli valmistatud Raikküla härrastemaja ukse eeskujul. Vaateplatvormina kavandatud portikuse lae kohal lõikub katusepinda veneetsia aknaga tambuuril kuppel. Kõrgklassitsistlikke arhitektuuriprintsiipe rõhutavad kõrged kuueosalise raamijaotusega aknad, lihtsad profileeritud karniisid, tagafassaadi vabatrepp. Soklikorrus on võlvitud.
Põhikorruse ruumid on harvaesinevalt pidulikud. Hoone parema tiiva võtab enda alla suur, varem petikniśśide, neid raamistavate korintose kapiteelidega sammaste, stukkrosetikeste jm. rikkalikult kaunistatud saal. Vähesed eluruumid on koondatud hoone vasakusse tiiba.

Peahoone tõstab esile väike (3 ha) Atla jõelt avanevate perspektiivvaadete, looklevate teede ja avarate muruväljakutega kujundatud pargiala.
18.-19. sajandist pärinevad kõrvalhooned on ümber ehitatud.
Läänes eraldab ansamblit avamaastikust Seli-Juuru maantee.

Juhan Maiste
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Pirgu mõis (Pirk) eraldus Angerjast 17. sajandi teisel poolel, Käriveres oli 19. sajandil väike karjamõis.

Pirgu mõisa ajalugu ulatub tagasi 17. sajandisse. Esialgu kuulus mõis Uexküllidele, 1685. a. omandas selle H. Roddl. Poliitiliste sündmuste ning korduvate omanikuvahetuste tõttu küllalt kirju ajajärk mõisa ajaloos jõudis lõpule 1718. a. Siitpeale said valduse pea kaheks aastasajaks enda kätte Peetzid, kellele Pirgu kõrval kuulus veel ka Umbru abimõis naabruses.
Murranguliseks mõisa arengus sai 19. sajandi teine kümnend, mil Pirgu vastu hakkas huvi tundma Hõreda esindusansambli väljaehitamisel võlastunud Gideon v. Stahl. 1819. a. omandas ta mõisa 90 000 bankorubla suuruse pandi-, paar aastat hiljem pärisvaldusena. Keila jõe maalilisele kaldale lasi ta peagi ehitada uue mõisahoone, rajada pargi. Ehkki mahtudelt tagasihoidlikum, kordub Pirgus Hõredale iseloomulik stiilipuhtus. Oletada võib üht ja sedasama arhitekti. Tiigipeegeldustes kerkib mõisahoone esile tõelise antiiktemplina: seda ilmestavad ümbruskonna mõisahoonetele iseloomulik kuppelehitis ning laial kivitrepil sammasportikus.
Ka siseruumides hämmastab toretsemispüüe: stukkdekoor, kahhelahjud, parkettpõrandad. Pirgus oli esindusruumide arv tavalisest koguni veelgi suurem. Pea kogu vestibüülist paremale jääva ruumi võtab enda alla suur saal. Elutoad asusid hoone vasakus tiivas. Siit avanesid vaated parki, kus seoses aastaaegade vaheldumisega looduses muutusid värvid ja meeleolud.
1832. a. G. v. Stahl aga suri. Järgnesid unustuseaastad, uued omanikud, kellest viimane, R. v. Wetter Rosenthal, elas ise koguni Härglas, ja kes hoolisid vähe uuendustest. Pirgus elati tagasihoidlikult ning ajastu juhtideedest kõrvale tõmbununa.
Kirj.: Maiste, J. Eestimaa mõisad. Tallinn, 1996

Pirgu mõisas veetis lapsepõlve ja töötas hiljem suviti baltisaksa skulptor ja graafik Constanze v. Wetter-Rosenthal (1872-1948).

Pirgu klassitsistlikus stiilis mõisahoone tegutses 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel Pirgu Arenduskeskus. Selle koosseisu kuulus Merle Karusoo (s. 1944) juhitav nn. Pirgu mälukild. Koguti inimeste elulugusid ja taasesitati neid teatraliseeritult. Esimene etendus anti 17. juulil 1987 ("Aruanne").


Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee