21:21 neljapäev, 16.07.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Sagadi mõis
Kirjeldus



Stiilsemaid mõisu Lahemaal. Esmamainitud 1469. a. Risebiterite valduses oleva mõisana, alates 1517. a. kuulus Bergedele, 1619. aastast Mac Dougallidele. Aastail 1684-1919 oli v. Fockide käes.

Varaseimad andmed ehitustegevuse kohta aastast 1633: tollal oli peahoone üsna väike palkehitis, mis lisaks eeskojale ja suuremale toale sisaldas ainult kolm kambrit; veel 18. sajandi alguses oli mõis üpris tagasihoidliku hoonestusega.

Mõisa esinduslikum väljaehitamine algas J. E. v. Focki eestvõttel 1740. aastail. Tallinna ehitusmeister J. N. Vogeli juhtimisel aastail 1749-53 ehiatud härrastemaja moodustab praegusest peahoonest keskmise osa. See on sümmeetrilise kavatisega ühekorruseline kiviehitis, mida kattis kõrge murdkelpkatus ja mille fassaad oli ukse- ja aknaavade ümber, samuti risliidiviilul kujundatud lopsaka rokokoostiilis stukkdekooriga (sarnane Tallinnas Uus t. 15 asuva elamu dekooriga). Anfilaadselt paiknevaid ruume ilmestas madal, aknalauani ulatuv puitlambrii, kasutusel oli puitjalgadel seisvaid rokokoolikke kahhelahje jms. Üheaegselt ehitati ka puust kõrvalhooneid, mis moodustasid härrastemaja suhtes sümmeetrilise ansambli (säilinud on üksnes varem esiväljaku põhjaküljel paiknenud, 19. sajandi algul aga härrastemaja lääneküljele veetud endine viljaait). Samuti rajati sümmeetrilise planeeringuga iluaed.

Oma praeguse suursuguse ilme omandas mõis peamiselt Gideon Ernst v. Focki ajal 18. sajandi lõpul - 19. sajandi algul. Aastel 1793-95 lasi too ehitusmeister Bindriemil pikendada härrastemaja kummaltki tiivalt umbes 11 m võrra ja kujundada see ümber varaklassitsistlikus stiilis: kahekorruseline keskrisaliit ja madalamad külgrisaliidid kannavad astmikdrontooni, seinu liigendavad rusteeritud liseenid, piki katuseäärt kulgeb balustraad. Sellest perioodist on majas säilinud kõrgetasemelist tisleritööd (sh. tislermeister J. P. Gerlachi töökojast pärinev nikerdutega ehitud peauks ja hoone idatiivas paiknev trepp); varem leidus seal ka kauneid varaklassitsistlikus kujunduses kahhelahje, illusionistlike maalingutega kujundatud ruume (autor J. Hau) jms.

Üheaegselt härrastemaja ümberehitusega algas avarat eesväljakut raaminud puitehitiste väljavahetamine kapitaalsemate kvihoonetega: 1794. a. valmis tsentraalse asendiga väravatorn, mida katab kõrge, keskel laternaga kroonitud kuppeljas katus, järgmisena ehitati väljaku külgedel paiknevad valitseja- ja teenijatemaja, 19. sajandi algul aga suured, esiküljelt kaaristuga kujundatud aida- ja tallihooned. Senine barokkhaljastus asendati 1795. a. vabaplaneeringulisega ja seda laiendati ka tiheda teedevõrguga kujundatud ulatuslikule alale mõisahoonest kagus: 1799. a. laiendati ka härrastemajatagust tiiki, millele rajati kaks saart. Enamik majandushooneid (viinaköök, sepikoda, töölistemajad) ehitati mõisasüdame põhjaküljele, Altjasse viiva tee äärde.

20. sajandi algul on kerkinud vaid üksikuid uusehitisi - tähelepandavamad Palmse poole suunduva tee ääres kaalukoda, kuivati ja küün. 1894. a. rajati härrastemaja lõunaküljele kogukas neorenessanslikus laadis rõdu (arhitekt R. v. Engelhardt), samast ajast pärinevad ka enamiku ruumide lagesid kaunistavad ornamentaalsed maalingud.

Mõisaansambli korrastamist alustati 1970. aastate lõpul (arh. F. Tops). Osaliselt ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone avas külastajatele uksed 1987. a.

Ants Hein

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee