 |
Stiilne varaklassitsistlik ansambel, rajatud 18. sajandi neljandal veerandil omanik H. H. v. Kaulbarsi ajal.
18. sajandile iseloomulik kivist härrastemaja on kahekorruseline, kõrge kelpkatusega. Horisontaalselt rõhutatud fassaadil domineerib kaarakendega keskrisaliit. Dekooris valitsevad varaklassitsistlikud elemendid - võlvitud soklikorrus rustikaga, laiad pilastrid, akende tilgutiliistuga krohvraamistus.
Esindusruumid paiknesid teisel korrusel. Keskrisaliidi laiune saal on zopf-stiilis: tahvliteks liigendatud kunstmarmorist seinapinnad, arvukad peeglid ja rikkalik stukk-dekoor jahitrofeede, putostseenide, portreemedaljonidega, tõenäoliselt autor J. Schultz. Uksed ja peatrepp on baroksed. Hoone paremasse tiiva jääv tumeda kassett-lae ja seinatahvlitega nn. inglise stiilis söögisaal pärineb 19. sajandi teisest poolest.
Mõisaesist auhoovi ääristavad kaaristutega tall ja aidahoone, mille rustikaga seinapinnal on kaarte kohal lõvipeana vormistatud lukukivi (sarnane Kaulbarside Tallinna elamul, ehitatud 1798. a.).
Mõisamaja restaureeriti 1980. aastail E. Vilde nimelise kolhoosi kultuurikeskuseks (arh. F. Tomps, sisekuj. L. Pärtelpoeg, skulptor C. Tamm).
Epp Kangilaski
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
