22:30 neljapäev, 27.02.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Porkuni mõis
Kirjeldus


Porkuni linnusealale kasvanud ansambel.

Peahoone (1870-74) asetseb linnusevaremetst kagus järvesaarekese idaserval; selle neogooti sugemetega historitsistlik kujundus viitab linnuse säilinud väravatorni keskaegsele arhitektuurile. Hoonet iseloomustavad liigendatud põhiplaan ja üldsiluett: 1,5-korruselise põhiosaga liituvad nii esi- kui ka tagaküljel laiade risliitidena eenduvad 2,5-korruselised pealeehitised. Lõunanurgas eendub tömpja telkkiivriga kaheksanurkne torn, tagaküljel kõrge kalda kohal lahtine veranda. Ülemisel poolkorrusel (osaliselt ümber ehitatud) on laskeavasid meenutavad pilu- ja ümaraknad, räästa all konsoolkaaristu taoline karniis, esifassaadi parempoolne risaliit on kujundatud mitmetahuliste tornikestega ääristatud astmikfrontooniga. Esimesel korrusel paiknevad esindusruumid on enamasti ümber ehitatud, interjööridest mõjusaim on avar fuajee pitsilise malmtrepi ja juugendstiilis kahhelahjuga.

Kesksemad kõrvalhooned moodustavad peahoone-esise väljaku lõunaküljel vahemüüriga seotud kinnise majandushoovi. Väljaku ääres paiknevad kaaristuga ait ning rustikaliseenidega valitsejamaja (mõlemad 19. sajandi esimene pool) ja krohvimata paekivist tall (19. sajandi teine pool). Valitsejamaja ja tõllakuuri vahel on tahutud paekivist kolmeavaline värav (19. sajandi teine pool). Rida majandushooneid (karjalaudad, vesiveski, viinavabrik jne.) on järve põhjakaldal; eraldi märkimist väärib mõisasüdamest umbes 1 km eemal Kullenga tee ääres paiknev suur, esifassaadis kolme kõrge kaarava ning lamedate liseenidega magasiait (19. sajandi algus, rekonstrueeritud elamuks).

Järvesaarel paiknev park on suhteliselt väike, saare lõunaosas oli regulaarplaneeringuga iluaed, järve kaldal parkmets.

Alates 1924. a. on mõisas kuulmishäiretega laste eriinternaatkool. Aastatel 1953-55 püstitati mõisa peahoone vastu saare edelakaldale kooli uus õppekorpus (arh. R.-L. Kivi).

Ants Hein

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee