 |
Väljapaistvamaid mõisaansambleid Eestis, Lahemaa Rahvuspargi praegune keskus. 1510. aastani oli Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri üks valdusi. Aastatel 1522-1676 kuulus Metztackenitele, 1676-1919 v. Pahlenitele.
Praeguse härrastemaja ehitust alustas G. Chr. v. der Pahlen 1697. a. J. Stael v. Holsteini jooniste järgi: sümmeetrilise põhiplaaniga kahekorruseline kivimaja oli oma palladionistlikult üldlahenduselt väga lähedane nii Maardu (1660. aastate keskpaik) kui ka Aa (1696-97) mõisahoonele. Ehitis põles veel enne valmimist. 1703. a. rüüstati kogu mõisasüda pealetunginud Vene vägede poolt.
Pärast Põhjasõda asus mõisat taastama Arend Diedrich v. der Pahlen, kes oli Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis veedetud aastail õppinud ka arhitektuuri: härrastemaja taastati vanadel müüridel 1730. aastaks. Aastail 1729-31 ehitati Ilumäele kabel, 1734. a. valmis uus viljaait, 1736. a. viinaköök, 1737. a. hobusetall, 1738. a. alustati iluaia rajamist, 1743. a. ehitati Oruveski jms. 1753. a. mõisaplaanil on juba tõeline barokk-ansambel rohkete sümmeetriliselt asetuvate hoonete, süvistatud tiikide, sirgete alleede, prantsuse stiilis iluaia arabeskjate lilleparterite ja hekklabürindiga.
Hans v. der Pahleni aegu algas senise puithoonestuse asendamine kiviehitistega: 1774. a. kerkis uus viinaköök, 1779-81 karjahoov, 1798-99 teenijatemaja jms. Härrastemaja ehitati ümber aastatel 1782-85 arh. J. C. Mohri jooniste järgi - sellega sai hoone oma praeguse ilme ning sellest ajast on säilinud ka mitmeid ehitusdetaile (sh. teise korruse rokokoostiilis ahjud). 1820.-30. aastail valmisid esiväljakut külgedelt raamivad kaaristutega kujundatud klassitsistlikus stiilis tall-tõllakuur ja ait, prostüülisarnane kavaleridemaja, valitsejamaja, töölistemaja jms. 19. sajandi keskpaigaks sai oma praeguse ulatuse ka park, mida metsapargina laiendati ulatuslikule alale teisel pool Võsu jõge ning Oruveski paisjärve, sinna ehitati mitmeid maalilisi sildu ja paviljone (viimaste hulgas uhkeim Oruveski paisjärve läänekalda kõrgel neemikul paiknev "Brest"). 19. sajandi lõpukümneil lisandus mõisaansamblisse vaid üksikuid uusehitisi (uus viinavabrik, kasvuhooned), viimasena 1914. a. valminud härjatall.
Palmse on üks väheseid kompleksselt ennistatud mõisaansambleid Eestis, tööd algasid 1972. a., kui mõis siirdus Lahemaa Rahvuspargi valdusesse (arh. A. Kann). Restaureeritud ja ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone avas uksed külastajaile 1986. a. 1995. a. alustas endises viinavabrikus tööd hotell.
Ants Hein
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
