01:26 teisipäev, 13.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Liigvalla mõis
Aadress:
Kirjeldus

Väljapaistev barokkansambel. Keskajal kuulus lauamõisana Kärkna kloostrile, 16. sajandi lõpust eravalduses. 1795. aastast on omanik G. W. v. Rehbinder.

1797. a. valminud kahekorruseline kelpkatusega hilisbarokne härrastemaja ehitati 17. sajandist pärineva puithoone asemele väikesele mäerinnakule. Kuulub ühte rühma Salla, Varangu, Väätsa jt. arvatavasti Tartu arhitekti J. H. B. Waltheri projekteeritud mõisahoonetega. Esifassaadi kujundavad lainjate frontoonidega kesk- ja otsrisaliidid, hilisbarokselt tihe pilastriterütm, laias rihvatud raamistikus lukukividega aknad ning ülirikkalik stukitöö: orvandimotiivid, taimeväädid, draperiid. Soklikorrusel on aknad 20-osalise raamijaotusega. Tagakülg on liigendatud vaid keskrisaliidiga, mille tõstavad esile lainjas ovaalaknaga frontoon, saali pidulikud ümarkaaraknad, skulptuuriniśid kahel pool soklikorruse sissepääsu. Pilastrid puuduvad. Ümardatud hoonenurgad on rusteeritud. Soklikorrus on võlvitud osalt silinder- (keskkoridor), osalt servjoon- ja hüpikvõlvidega. Teine korrus on lahendatud 18. sajandile iseloomulikult keskteljel asuva vestibüül-saal jt. anfilaadsete, varaklassitsistlikus laadis ruumidega.

Kõrvalhooneid on säilinud vähe, neist huvipakkuvaim oli baroksete katuseakendega valitsejamaja härrastemaja kõrval.

Park on looduslik. Selle vanema ja stiilsema osa moodustab suur kivimüüriga piiratud korrapäraste alleede ja terrassidega kunagine barokkaed peahoone taga.

Juhan Maiste
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Jõge või maanteed pidi on Liigvallalt Varangule üle 4 km, aga mööda sirget sihiteed vaevalt 3 km. Räägitakse, et see siht raiutud siis kui Varangu Paul v. Benckendorff kosis 1805. a. Liigvalla Rehbinderi ainsa tütre Elisabeti ja sai kaasavaraks jõuka Liigvalla rüütlimõisa.

Hermann v. Benckendorff, kes rahva mälestusse on jäänud ihnsa ja tigeda parunina, oli nähtavasti taibukas majandusmees, suurendades pidevalt oma maavaldusi. Nii ostis ta 1845. a. Ao mõisa, veidi hiljem ka Vägeva. 20. sajandi algul kuulusid Liigvalla mõisale Ao, Ao Saunaküla, Kellamäe, Suur-Rakke, Väike-Rakke ja Laiamäe küla.

19. sajandi algul, kui 8-aastane Friedrich Robert Faehlmann Liigvalla mõisa kodukooli pandi, oli see mõis üks ilusamaid Eestimaal. "Seal oli suur aed ja park rohke veega, kasvuhoonetega ja paljude lilledega, ilusad ehitused ornamentidega. Keset õue seisvast Herkulesest tegime meie Simsoni, Aadama ja Eeva ees pargis supeldi," kirjutas Faehlmanni noorpõlvesõber J. J. F. Nocks.

Sel ajal oli veel Liigvalla mõisas kohalikest pärisorjadest moodustatud orkester. Nagu T. v. Bernhardi noorusmälestustest selgub, oli Koeru kihelkonna jõukamatel mõisnikel kujunenud tavaks korraldada pühade puhul üksteise pool suurejoonelisi balle. Liigvallas toimus see alati esimesel jõulupühal. Ballid avati poloneesiga, millele järgnesid vanamoelised saksa tantsud.

Härraste priiskavale elulaadile vastandus teravalt maarahva viletsus. "Tol ajal valitsesid rasked nälja-aastad, eriti Tartumaal; terved hulgad kerjavaid lapsi hulkusid mööda maad. Aol toideti Paykullidele perekonna heategeliku meelsuse tõttu mitmeid tosinaid neid õnnetuist. Idüllilise Ao kõrval võis Liigvallas näha ka rohkearvulisemat teenijaskonda, elanike suuremat mitmekesisust, suursugusemaid härrasid ja toredust: see kõik oli teravas vastuolus rahva hädaga, mis tuletas meelde elu tõsidust," kirjutatakse Faehlmanni eluloos.

Liigvalla mõisahäärber ehitati sajandi lõpul. Samast ajast on säilinud ka põhjapoolne väike kivimaja, kus tõenäoliselt elas valitseja Nocki perekond ja kus peeti kodukooli ühe Braunschweigist pärineva õpetaja Wenzeli juhatusel. "Nüüd algas," kirjutas J. J. F. Nocks, "minu vanemate majas korrapidamise ja istuma õppimise kool, kus meie väikesed poisikesed, tervest ilmast lahutatud pidime õppima kuus pikka tundi kitsas toakeses istuma."

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee