 |
Peamiselt 18. sajandi teisel poolel - 19. sajandi algul kujunenud sümmeetriline ansambel. Varaseim teade mõisast on aastast 1453. 1874. aastast kuni võõrandamiseni oli v. Stackelbergide valduses.
Madalal põndakul asetsev peahoone (18. sajandi teine pool) on kujult hilisbarokne kompaktne kahekorruseline poolkelpkatusega kivimaja. Esifassaadi keskel on suhteliselt kitsas kolmekorruseline risaliit, aiafassaadi keskel oli sammastele toetuv rõdu. Räästa all on lai karniis, nii esimese korruse peaaegu ruudukujulisi kui ka teise korruse kõrgeid aknaid piiravad lamedad krohväärised. Siseplaneering on telgsümmeetriline: võlvitud alumisel korrusel majandusruumid (algselt ka mantelkorstnaga köök), teisel korrusel anfilaadselt reastatud esindusruumid. Osaliselt on säilinud algset sisustust (fuajeetrepp jne.).
Olulisemad kõrvalhooned paiknesid ümber esiväljaku. Tänapäevani on säilinud klassitsistlik ait (1820.-ndad aastad) ning ümberehitatud tõllakuur.
Peahoone ees on avar puudega piiratud väljak, peahoone taga paiknenud aeda raamis sümmeetriline tiigivöö.
Ants Hein
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
