 |
Hooneterikas ansambel Rapla-Türi maanteel Käru jõe ääres. Mõis eraldus Lelle mõisast 18. sajandi keskel, 1840. aastani oli v. Staudenite, 1851. aastast kuni võõrandamiseni v. Ditmarite valduses.
Neorenessanss-elementidega historitsistlik peahoone (1878, arh. R. Pflug) on keskosas kahekorruseline, kummalgi küljel liituvate ühekorruseliste tiibadega massiivne kõrge sokliga kiviehitis. Kahekorruselise osa idapoolsel esifassaadil on nõrgalt eenduv kolmnurkviiluga risaliit, ka tiivosasid liigendavad risaliidid. Rõhtsust rõhutavad mitmed profileeritud simsid (soklil, akende kohal ja all) ja lai räästakarniis. Osa aknaid on rühmitatud kahe- ja kolmekaupa, akendel on laiad profileeritud krohväärised ning kõrged pealmikud, esifassaadi akendel ka akroteerid. Terrassi peasissekäigu ees piiravad külgedelt ornamentaalsed sepisvõred, terassilt laskub lai trepp.
Siseplaneering on ebasümmeetriline, keskseiks ruumideks ümardatud nurkadega vestibüül ja risti läbi hoone lõunatiiva ulatuv saal; enamik interjööre on oma esialgse ilme kaotanud.
Peahoonest kirdes on hilisbarokne puust valitsejamaja ( 18. sajandi II pool, varasem peahoone): poolkelpkatuse ja laiadest laudadest rõhtvoodriga, põhikorruse aknad kuue, pööningutiibadel 42 ruuduga; nurkadel ja eenditel, samuti vaheseinte kohal pilastreid meenutavad püstised kattelauad. Ülejäänud kõrvalhoonetest väärivad tähelepanu neogooti (teravkaarsed ukse- ja aknaavad) sepikoda (19. sajand) ning esifassaadis sammastikuga tall (19. sajandi algus).
Pargi (10,7 ha) vanem osa valitsejamaja ees on regulaarsete elementidega, uuem vabaplaneeringuline osa paikneb peahoonest lõunas ja ulatus algselt üle Riometsa oja. Peahoone ees on väljak, mida idast piiras paistiik, peahoone taga oli Käru jõeni laskuv ehisaed.
Ants Hein
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
|
