11:56 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Järlepa mõis
Aadress:
Kirjeldus

Järlepa mõisa klassitsistliku peahoone valmimisaasta on 1805. Ehitusperioodil kuulus mõis Krusensternidele, tihti külastas seda draamakirjanik August Friedrich Ferdinand von Kotzebue, keda tunti ajastu maitsele vastavate näidendite autorina kaugel väljaspool Eestitki. 19. saj alguses oli Järlepa mõis tuntud kultuurikeskusena – võeti vastu külalisi, tehti koduteatrit, siin viljeldud kunstisuunad mõjutasid osaliselt üldist suhtumist ja elustiili.

1905. a pandi mõisa peahoone põlema ja taastati pärast seda mõnevõrra muudetud kujul: peasissepääsu ette ehitati nelja sambaga portikus. Soklikorrus on võlvitud, peakorrus keskkoridoriga. Algne sisekujundus on hävinud. Praegu on mõis eravalduses.

Allikas: Juuru valla kodulehekülg

Ilmekas väikeansambel. 1803. aastast kuni võõrandamiseni kuulus v. Krusensternidele.
Kelpkatusega 1,5 kordne, esifassaadil keskrisaliidiga härrastemaja varaklassitsismilt klassitsismile ülemineku perioodist. 1905. a. põletati, seejärel taastati algsest mõnevõrra erineval kujul. Peasissepääsu ette ehitati nelja lihtsa samba ning kõrge kolmnurkfrontooniga portikus. Madalat võlvitud soklikorrust rõhutab fassaadil rusteering. Peakorrus on keskkoridoriga. Saali jt. siseruumide algne sisekujundus on hävinud.

Ringteega ümbritsetud muruväljakut peahoone ees piirab idas pikk 19. sajandi algul valminud aidahoone-kuivati, läänes on lehtla koos keldriga, eemal maakiviseintega laut, hollandi tuulik (varemeis).

Väike park (3,4 ha) on vabakujunduslik. Härrastemaja juurde viib u. 1,5 km pikkune lehtpuuallee.

Juhan Maiste
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

1799. a. ostis Järlepa mõisa Otto Wilhelm v. Krusenstiern (tuntud meresõitja Adam Johann v. Krusensterni lell), keda peetakse suguvõsa Järlepa haru esiisaks. Krusenstiernide käes oli mõis (väikese vaheajaga) kuni aastani 1928.
1804. a. abiellus populaarne ja viljakas näitekirjanik August von Kotzebue O. W. Krusensterni tütre Wilhelmine Frederikega ja asus elama naise kaasavaramõisa Järlepasse. Siin valmis just uus klassitsistlik mõisa peahoone, kus A. v. Kotzebue asus kohe teatrietendusi andma. Juba pulmade puhul etendati selleks pidupäevaks kirjutatud näidend. Teatrietendused Järlepas muutusid A. v. Kotzebue ajal regulaarseks.

Järlepa oli Kotzebuede koduks kolm aastat. Sel perioodil kerkis Järlepa üldise tähelepanu orbiiti isegi poliitilises mõttes. Kotzebue oli kubermanguvõimude salajase järelvalve all artikli pärast, mille ta avaldas 1805. a. ühes Saksamaa ajakirjas. Selles analüüsis ta 1802. a. relatiivi ja sellele järgnenud talurahvarahutusi Eestimaa kubermangus. See kutsus kohalikes võimudes esile suure ärevuse ja meelepahatormi. Kubermanguvõimud jälgisid siitpeale teravalt Kotzebue uudisloomingut, kuna tekkis kahtlus, kas kõik Järlepas ettekantud näidendid on tsensori poolt läbi vaadatud. Sekeldusi tekitas juba uue Järlepa hooviteatri (nii nimetas seda Kotzebue) avaetendus, kus kanti ette trükis ilmumata 3-vaatuseline komöödia "Die Organie des Ochiris". Uues hooviteatris toimus näidendi esilavastus. Osatäitjateks olid Krusenstiernide perekonnaliikmed, nende sugulased ja ümbruskonna aadlikud.
Kotzebue poolt organiseeritud hooviteatrit võib pidada üheks esimeseks teatriks Eestis, kahtlemata oli ta esimene teater maal. Olgu mainitud, et esimene eesti kutseline teater - Tallinnas aastail 1795 -1798 tegutsenud saksa teater - kasvas välja Kotzebue loodud asjaarmastajate näitetrupist.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee