10:38 reede, 16.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Ingliste mõis
Aadress:
Kirjeldus

Ehitusajalooliselt huvipakkuvamaid ansambleid Lõuna-Harjumaal. Esmamainimine 1526. a. 1724. aastast kuni võõrandamiseni 1919. a. v. Stahlide perekonna valduses.
Peahoones on jälgi mitmest erinevast ehitusetapist. Võlvitud keldrid on osalt keskaegsed. Massiivse mansardkorrusega ja meil suhteliselt erandliku barokse kiivriga ühekorruseline hoone valmis 18. sajandi keskpaiku. 1796. a. ehitati läänetiivale juurde saal. 19. sajandi lõpul täiendati tagakülge laia kiviterrassi ja neogooti astmikviiluga. Pärast 1905. a. põlemist taastati see ligilähedaselt esialgsel kujul. 1984. a. põles jälle, taastati.

Esifassaadi dekooriks lame liseenliigendus ja maalitud voluutfrontoonid. Rikkalik sisekujundus on säilinud osaliselt. Hoone idatiiba jaotavas kõrges keskkoridoris on laiad vööndkaared, tähelepanu pälvib neogooti tähtvõlv. 1770.-80. aastaist pärinevad uksed, vestibüüli trepivõre, seinapaneelid olid arvatavasti Juuru köstri ja tislermeistri J. Chr. Schönrocki töö. 18. sajandisse kuulub ka vasakpoolsesse tiiba jääva saali zopfstiilis laedekoor. Barokiga liitus 20. sajandi alguse juugendlik neobarokk, mille iseloomulikumaid elemente olid barokkportaalid, suure saali puust kassettlagi ja kahhelkividest ahi, söögitoa lae figuraalsed põletustehnikas kompositsioonid (kassett-tahvlite heledal aaderdatud pinnal vaheldusid allegoorilised naisfiguurid Stahlide perekonnavapi kujutistega).

Peahoonet ümbritsevas 18. sajandil erandlikult vabaplaneeringulises ansamblis on tähelepandavad kaaristuga aidahoone ja vesiveski ning 19. sajandi lõpul ümberehitatud valitsejamaja. Park on orienteeritud Keila jõe kaldaterrassidele, mis mitmete paisutuste tulemusena pakkus võimalusi saarekeste ning neile juhtivate sildade, paviljonide jne. kujundamiseks. Vahetult peahoone taga on regulaarsete pärnaalleedega pargiosa. Suurem majanduskeskus (viinavabrik, laudad, tallid) jäi veidi eemale, ansambli edelaossa.

Juhan Maiste
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee