02:43 teisipäev, 20.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Alu mõis
Aadress:
Kirjeldus

Omanäolisemaid neogooti ehitisi Eestis. 1858. a. mõisa omandanud O. v. Lilienfeldi ajal valminud peahoone projekteeris F. W. P. Alisch. 1862. a. alustatud ning ligi 15 aastat väldanud ehitustööd lõpetas esialgsest mõnevõrra erineval kujul Rakvere ehitusmeister F. Modi.

Keskaegseid kindlusehitisi meenutava peaaegu liigendamata seintega kuupja hoonega liitub massiivne nurgatorn. Askeetlikku üldmõju rõhutavad krohvrustika, saali teravkaarsed aknad, maśikuliide ja nurgatornikestega karniis. Ehituse käigus loobuti esialgu kavandatud neorenessanslikest motiividest (kõrged loggiakujulised kaaristud esi- ja tagafassaadil).

Siseruumid on valdavalt järelklassitsistlikus laadis. Hästi proportsioneeritud, kuid dekoorilt kuivavõitu saali kõrval kerkib esile suur ovaalse põhiplaaniga läbi kahe korruse ulatuv vestibüül. Kanneleeritud pilastritega liigendatud ruumi seinad on maalitud Pompeji-laadis, pidulikku üldmõju toonitavad väärispuidust avar lahtine trepp, skulptuuriniśid ja tuulekoja aźuurne vahesein.

Peahoone arhitektuurile omane suurejooneline lihtsus avaldub ka seda ümbritseva ansambli kujunduses. Ligi 7 ha hõlmav park koos selle põhiosa moodustavate tiikidega tõstab härrastemaja juba eemalt esile. Põlispuude varju jäävad kõrvalhooned - valitsejamaja, kuivati (1884) ja tallid loovad esindusterritooriumile sobiva fooni.

Suure telliskividest viinavabriku kohale projekteeris arh. V. Pormeister 1970. a. funktsionalistliku keskusehoone.

Juhan Maiste
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

14. detsembril 1905 toimus lossi juures kokkupõrge ülestõusnute ja tragunite vahel. Ülestõusnud kindlustusid mõisahoones ja tragunid ei suutnud seda vallutada. Tragunid lahkusid õhtul kaht haavatut kaasa võttes. Ülestõusnuist sai surma kaks meest. Mõisahoone seinal on seda sündmust meenutav mälestustahvel (Aj.).

Alu mõisa viimased omanikud olid rootsi päritoluga Lilienfeldid. Võõrandatud mõisahoonesse toodi 1923. a. algkool, mis töötas seal üle paarikümne aasta.

Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991

1921-42 asus härrastemajas kool, hiljem koondise "Eesti Põllumajandustehnika" osakond. Aastast 1999 kuulub Kaitseliidule.
Eesti Entsüklopeeda XII. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee