12:59 kolmapäev, 05.08.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Seidla mõis
Kirjeldus

Seidla mõis

Barokkansambel Paide-Rakvere maantee ääres, mille praeguseni säilinud põhikujul ehitas mõisnik J. H. v. Mohrenschildt aastatel 1745-85.

Kõrge kelpkatusega kahekorruseline peahoone paikneb tagaküljega maantee poole. Pargi poole pööratud esifassaadi liigendavad paarispilastritega kujundatud ning segmentkaarakendega kesk- ja külgrisaliidid, loode poole pööratud tagafassaadi ja otsseinu üksnes lamedad liseenid - ülesehitus, mis koos kitsa otsrisaliidiga on lähedane Suure-Lähtru mõisa härrastemajale. Hoone barokset üldmõju täiendab rokokoostiilis peauks, mille ees ampiirse võrega konsoolrõdu (ehitatud umbes 1910, varem ümarsammastel). Kinnine rõdu-veranda lisati tagafassaadile 19. sajandil.

Siseplaneering on barokselt sümmeetriline, ruumide anfilaadse järjestusega. Allkoruuse kõikides ruumides (v.a. üks lõunanurgas) on ristvõlvlaed, hoone keskel asuvas vestibüülis toetumas kahele tugevale piilarile. Vestibüüli kõrvalruumi paigutatud peatrepp näib olevat ümber kujundatud 19. sajandil. Originaalsena püsib aga tagatrepp väikeses vahekoridoris hoone kirdeotsas. Peakorruse planeering kordab allkorruse ruumide asetust: maja keskel esindusruumid - saal ja söögituba, mis omavahel ühendatud ainulaadsete lükandustega. Viimaste rokokoostiilis nikerddekoor ühtib teiste esindusruumide uste, aknaluukide, lambrii jm. kujundusega, kusjuures selle habras laad osutab sarnasusele Luua ja Rasina mõisate sisekujundusega. barokses sisekujunduses oli oluline osa raskepärastel kahhelahjudel (hävinud).

Kõrvalhoonestus hajutatud enamasti peahoone ette ja külgedele (esinduslik kaaristuga ait esiväljaku kirdeserval taastati 1980. aastate lõpul, samalaadne tall-tõllakuur vastasküljel varemeis); osa neist (ametimeeste maja, sepikoda, viinaköök) 19. sajandil tunduvalt ümber ehitatud.

Mõisasüdamest edelas hollandi tüüpi tuulik.

Marta Männisalu

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Arhitektuurimälestisena kuulub riikliku kaitse alla Seidla mõisa peahoone koos väljaku äärtel asuvate aida ja tõllakuuri varemetega. Kahekorruseline täiskelpkatusega peahoone on ehitatud 18. sajandi lõpukümnenditel. Mõisamajas on säilinud mõnigi väärtuslik ehitusdetail, nagu trepivõre ja nikerduksed.

Seidla peahoone on 18. sajandi viimase veerandi ehitis. Sisearhitektuurilt oli mõisahoone lihtne. Meisterliku tisleritöö näidisteks olid kunstipärased detailid saali ustel ja trepil, sepisvõre ning välisuks.

Saarist, T., Tõnisson, E. Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1986.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee