 |
Sargvere mõis
Terviklikult säilinud esindusliku härrastemaja ja pargiga mõisaasnambel. Iseseisev mõis 18. sajandi algusest.
Suurejooneline varaklassitsistlik peahoone valmis 1762. a. See on kahekorruseline kivimaja, kõrge kelpkatuse ja nelja massiivse korstnaga. Fassaadi liigendavad kolmnurkse frontooniga keskrisaliit ja atikafrontoonidega (hävinud) külgrisaliidid. Dekooriks on risaliitide markeerivad pilastrid, akende lamedad krohvraamistused, lihtsad ehisväljad. Portaali rõhutab sammasrõdu. Veesülitid on kõrgetasemeline sepatöö. Kelder on silindervõlvidega (võlv ja aknaniśid samasugused kui Koigi mõisamajas).
Anfilaadse ruumilahenduse muudan ebasümmeetriliseks läbi maja ulatuv saal. Hoone mõlemas tiivas paiknevad kütteruumid, kuhu on koondunud ahjukolded. Suhteliselt terviklikult säilinud korrektses hilisbarokses sisekunduses võib leida sarnasusi Tartu sama aja ehitistega. Mõlema korruse ruumid on esindusliku viimistlusega: rokokoodekooriga laed ja tiibuksed, barokset portaali meenutav seinakapp.
Mõisamaja ümbritseva pargi tuumiku moodustab terrasside ja paralleelsete puiesteedega regulaarpark.
Olev Suuder
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
Sargvere mõisahoone on 18. sajandi lõpuaastatest pärit hilisbarokses stiilis ehitatud hoone. Ehitamist alustati 1762. aastal. Sisekujundus ja ruumide paigutus on tüüpiline baroksele hoonele. Hilisemad mõisaaegsed ümberehitused puuduvad. Hoonet ümbritsenud regulaarne pargiosa on kujundatud samal ajal. Tänapäevalgi on märgatav barokkpargile iseloomulik terrassilisus, säilinud on ka alleede fragmente. 19. sajandi lõpul kujundati park ümber vabakujuliseks sooviga luua suletud ilmega park. Oskuslikult on uuega seotud vana barokse pargi säilinud elemente. Peahoone ees olev monumentaalne eesväljak rõhutab hoone vertikaalset kompositsiooni.
Ka Sargvere mõisahoone ehituses ja sisekujunduses on tunda Tartu ehitusmeistrite töötraditsioone. Kunstiväärtuseks on seinakapi uksed, millele stiililt sarnane on Tartus Võimla t. 2 portaal. Sargvere veesülitid on hea näide 18. sajandi sepisemeistrite tööst.
Säilinud pargis kasvab rohkesti saari, neist suurim, ligi 30 m kõrgune ja 542 cm tüve ümbermõõduga puu on võetud loodusmälestisena riikliku kaitse alla.
Saarist, T., Tõnisson, E. Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1986.
|
|
