23:26 neljapäev, 27.02.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Sargvere mõis
Kirjeldus

Sargvere mõis

Terviklikult säilinud esindusliku härrastemaja ja pargiga mõisaasnambel. Iseseisev mõis 18. sajandi algusest.

Suurejooneline varaklassitsistlik peahoone valmis 1762. a. See on kahekorruseline kivimaja, kõrge kelpkatuse ja nelja massiivse korstnaga. Fassaadi liigendavad kolmnurkse frontooniga keskrisaliit ja atikafrontoonidega (hävinud) külgrisaliidid. Dekooriks on risaliitide markeerivad pilastrid, akende lamedad krohvraamistused, lihtsad ehisväljad. Portaali rõhutab sammasrõdu. Veesülitid on kõrgetasemeline sepatöö. Kelder on silindervõlvidega (võlv ja aknaniśid samasugused kui Koigi mõisamajas).

Anfilaadse ruumilahenduse muudan ebasümmeetriliseks läbi maja ulatuv saal. Hoone mõlemas tiivas paiknevad kütteruumid, kuhu on koondunud ahjukolded. Suhteliselt terviklikult säilinud korrektses hilisbarokses sisekunduses võib leida sarnasusi Tartu sama aja ehitistega. Mõlema korruse ruumid on esindusliku viimistlusega: rokokoodekooriga laed ja tiibuksed, barokset portaali meenutav seinakapp.

Mõisamaja ümbritseva pargi tuumiku moodustab terrasside ja paralleelsete puiesteedega regulaarpark.

Olev Suuder

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Sargvere mõisahoone on 18. sajandi lõpuaastatest pärit hilisbarokses stiilis ehitatud hoone. Ehitamist alustati 1762. aastal. Sisekujundus ja ruumide paigutus on tüüpiline baroksele hoonele. Hilisemad mõisaaegsed ümberehitused puuduvad. Hoonet ümbritsenud regulaarne pargiosa on kujundatud samal ajal. Tänapäevalgi on märgatav barokkpargile iseloomulik terrassilisus, säilinud on ka alleede fragmente. 19. sajandi lõpul kujundati park ümber vabakujuliseks sooviga luua suletud ilmega park. Oskuslikult on uuega seotud vana barokse pargi säilinud elemente. Peahoone ees olev monumentaalne eesväljak rõhutab hoone vertikaalset kompositsiooni.

Ka Sargvere mõisahoone ehituses ja sisekujunduses on tunda Tartu ehitusmeistrite töötraditsioone. Kunstiväärtuseks on seinakapi uksed, millele stiililt sarnane on Tartus Võimla t. 2 portaal. Sargvere veesülitid on hea näide 18. sajandi sepisemeistrite tööst.

Säilinud pargis kasvab rohkesti saari, neist suurim, ligi 30 m kõrgune ja 542 cm tüve ümbermõõduga puu on võetud loodusmälestisena riikliku kaitse alla.

Saarist, T., Tõnisson, E. Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1986.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee