 |
Purdi mõis
Terviklik barokkansambel. Teateid 16. sajandist; nime sai rootsiaegse omaniku (Burt) järgi.
Peahoone ehitati 1760.-70. aastail C. G. v. Baranoffi ajal mitmes järgus; võimalik, et kasutati varasemat ehitist. Suhteliselt iseseisev on hoone kahe kortsna ja mansardkatusega keskosa; pikiküljel liituvad sellega madalamad poolkelpkatusega tiibhooned. Keskkohta rõhutavad terrass-rõdu peasissepääsu ees ning katusepinda lõikuv barokselt kõrge kahe aknaga risaliit. Viiluvälja segmentkaarses petikus ehiskonsool. Ühtse fassaadirütmi loovad ümar- ja segmentkaarsed akna- ja ukseavad. Dekoor lakooniline: hoonet kujundavad baroksed katuseaknad, lihtsad katusekarniisid, nurgapilastrid tagafassaadil. 19. sajandi teisel poolel ehitati pargi poole raskepärane kiviplokkidest veranda. Soklikorrus on võlvitud.
Põhikorruse algne anfilaadne ruumijaotus on lõhutud keskkoridoriga. Säilinud on barokse viimistlusega saal põhjapoolses tiibhoones.
Kõrvalhoonete enamik - 18. sajandist pärit ait, tõllakuur, valitsejamaja ja teenijatemaja - paikneb peahoone ees auhoovi ümber. Regulaarpark härrastemaja ja Pärnu jõe vahel koosneb kahest osast: madalhaljastusega, jõe poole laskuvad terrassid ja tiikideni juhtiv sirgete puiesteedega ala. Iseseisva ansambli moodustas jõeäärne hoonetegrupp: 19. sajandi teisel poolel ehitatud vesiveski-viinavabrik, viinakelder jne.
Väljaspool mõisaansamblit, Tallinna maantee ääres asub 19. sajandil ehitatud barokne Ungern-Sternbergide kabel.
Olev Suuder
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
|
