21:28 neljapäev, 27.02.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Norra mõis
Kirjeldus

Norra mõis

Klassitsistlik esindusansambel Koeru-Jõeküla tee ääres. Mõisa mainiti esmakordselt 1569. a., eestikeelne nimi tuleneb valdajatest v. Knorringitest.

Härrastemaja ehitas 1792. a. Tartu ehitusmeister A. S. G. Kranhals. See on suur kahekorruseline, kelpkatusega, selge ja ratsionaalse fassaadilahendusega hoone. Välisilme kujundavad rustikaga seinapinnad ja kitsaste, kõrgete akende ühtlane rida.

Siseplaneering on sümmeetriline, avar vestibüül asub hoone keskel, alumine korrus on võlvitud, ülemise korruse esindusruumid paiknevad anfilaadselt. Meil haruldased olid saali illusionistlikud loodusteemalised seinamaalingud.

Majandushooned puuduvad, mõisamaja juurde kuulus vaid esinduslik kaaristuga tall-tõllakuur.

Suur vabaplaneeringuline park on kujundatud ainulaadselt pea- ja kõrvalkanalite süsteemis.

Aastaid tühjana seisnud peahoone on praeguseks varemeis.

Epp Kangilaski

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Norra mõisahoone

Norra mõisahoonet, nn. Kalterborni mõisat võib pidada prantsuse klassitsistliku barokkstiili näiteks, ehitatud 1792. a. Tartu ehitusmeistri, hilisema Tartu ülikooli hoonete ehitusjuhi J. A. Granhalsi poolt. Norra mõisa praeguses asukohas oli olnud mõis juba Liivi sõja päevil. Nüüdse nime sai ta mõisaomanike Knorringite järgi.

Klassitsistlikus stiilis hoone siseruume kaunistasid suurepärased kaminatega ahjud ja ainulaadsed seinamaalingud antiikfiguuridega, mitmesugused ornamendid jne. Peahoone koos kauni allikajärve ning ulatusliku kanalite ja lüüside süsteemiga oli tol ajal üks esinduslikumaid Baltikumis.

Norra mõisahoone ehitamisega on seotud mitmeid pärimusi ja legende. Kindral Knorring kui Poola vallutaja sai Poolast maad ühes sõjavangidega. Norrasse tõi ta umbes 3000 vangi, kes põletasid telliseid, murdsid paasi ja ehitasid mõisahoonet. Kõik allikad kaevati tiikideks ja muld kärutati ära. Ühtlasi toodi Poolast suur palkidest küün, mis Udeva mõisas üles laoti. See seisnud seal kuni mõisate likvideerimiseni. Et vangide elu oli väga raske ja suremus suur, siis mõisa ehitamine venis. Öösel aga kollitanud tühjas mõisas tondid ja kandnud ehitusmaterjali laiali. Üks tiikidest oli kaevatud hoone idaotsa, otse vastu alusmüüri. Kui üks mõisalastest mänguhoos oli aknast välja kukkunud ning tiiki uppunud, veetud see mulda täis. Raudkiviplokkidest alusmüüriks valiti ühetoonilised kivid, mis Soomest kohale veetud.

Mõisahoone peasissekäigu juurest viib avarast fuajeest puittrepp teisele korrusele, kus asub omalaadne seinamaalingutega kaunistatud saal. Veel tänapäevalgi on märgatavad inimfiguurid akendevahelistel seinapindadel, saali otsaseinas on mitmed huvitavad loodusmaalingud. Maalingute jälgi - üksikuid ornamente, motiive, mis hiljem krohvi ja värvikihi alla jäänud, on leitud teisteski ruumides.

Saarist, T., Tõnisson. E. Paide rajoonide ajaloo- ja kultuurimälestised. Tallinn, 1986.

Tõelise esindusmõisana ehitati välja perekond Knorringitele kuulunud Norra. 1792. a. Tartu ehitusmeistri J. A. Kranhalsi kavandite järgi valminud härrastemajale liitus ainsa kõrvalhoonena kaaristuga tall-tõllakuur. Suurem majanduskeskus rajati naabermõisasse - Udervale. Eripärane ning rohkem järgneva perioodiga kokku kuuluv on ka peahoone äärmiselt range ning asjalik kujunduslaad. Välisarhitektuuris domineerib rusteeritud seinapindade vaheldumine lukukividega vormistatud suurte akendega. Rõhutatud on vertikaaljaotus ning hoone lihtne, hoopiski uutest ehitusimpulssidest kantud lahendus. Illusoorses looduspiltide ning varemete-maastike järgnevuses avanes kahe peasaali kujundus (tänaseks suures osas hävinud). Üldiselt klassitsistlikku kujundust täiendasid valged ja rohelised kahhelahjud (kaminad), juba neogootikanakäsitletavad kõrged võlvid vestibüülis ja muidugi park rajatuna Norra kuulsatele allikatele esindab see ainsat peakanaliga pargiansamblit Eesti mõisaarhitektuuris.


Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee