19:00 neljapäev, 13.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Kärevete mõis
Kirjeldus

Kärevete mõis

Väikemõisaansambel Ambla lähistel paisjärve kaldal. Tekkis 17. sajandi esimesel veerandil, kuulus ligi 200 aastat v. Baggehufwudtidele. 18. sajandi keskpaiku püstitati varasema puitehitise asemele väike barokne kivist härrastemaja.

Suuremad ehitustööd algasid pärast 1818. a., mil omanikuks sai krahv G. O. Rehbinder. Peahoone säilitas lihtsa kõrge poolkelpkatusega nn. ürgbalti hoonekuju; teda pikendati kummastki otsast. Tagafassaadile lisati lihtne sammasportikus kiviterrassil. 19. sajandi lõpul tehti hoone lääneotsale juurdeehitis. Hoone soklikorrus on võlvitud. sammassaal jt. esindusruumid on esimese korruse keskosas.

Olemasolevat looduslikku situatsiooni arvestav kõrvalhoonete rühm rõhutab klassikalist sümmeetriat. 19. sajandi esimesest veerandist pärinev sammastikuga aidahoone (varemeis) ja tall-tõllakuur piiravad peahoone-esist väljakut tüüpilise auhoovina. Samas on veel 19. sajandi lõpul valminud puidust nn. noore paruni maja. Majandushooned, karjaõu (1876), viinavabrik koos nuumhärgade talliga (1877-89) koonduvad ümber tuumiku alaansamblitena.

Hoonestusele loob sobiva fooni lihtne vabaplaneeringuline puistu. Peahoone ja paisjärve vahel terrassidena laskuval alal on kaks suurt betoonist dekoratiivvaasi.

Juhan Maiste

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Käravete mõis (Kerrafer) rajati 17. saj esimesel poolel. Aegade jooksul on mõis vahetanud mitmeid omanikke. Viimased mõisnikud alates selle sajandi algusest on olnud V. Tiesenhausen (kes 1905.a. karistussalku majutas), v. Staal (kes jäi sõjas kadunuks) ja v. Benckendorff, kes müüs mõisa kaupmees Rumbergile 1919. a. Pärast sundvõõrandamist on tegemist Kärevete riigimõisaga (suurus 254 ha).

Klassitsistlikus stiilis ühekorruseline poolkelpkatusega kivist Kärevete mõisahoone on ehitatud 18.sajandi teisel poolel. 19. saj teisest poolest on pärilt ait ja tall-tõllakuur (ait on kannatanud tulekahju läbi). Viimased on ehitusajaloolaste arvates klassitsismiperioodi Eesti mõisate kõrvalhoonete seas ühed kunstipärasemad. Ehitusmälestistena on kaitse alla võetud veel graniidist tahutud sild ja kaks dekoratiivset aiavaasi 20.sajandi algusest.

1612. a. läänistati siinsed valdused Paide linnapeale N. H. Baggele. Isast veelgi tuntumaks sai aga poeg H. B. Bagge, kes sel sündmusterohkel ajal tegi omamoodi suurkarjääri. Omandanud 1614. a. Tallinna foogti positsiooni, ostis ta lisaks Käravetele veel Alavere, Heidmetsa ja Raka mõisad. 1652. a. tõsteti suguvõsa Baggenhufwudti nime all Rootsi aadli seisusse. Käravetes vältas nimetatud perekonna valitsemisperiood ligi 200 aastat.

Suurema keskuse väljaehitamisega alustati Käravetel alles 18. saj. lõpukümnetel. Nii valmisid barokkstiilis ühekorruseline härrastemaja ja mitmed kõrvalhooned. Mõis oli aga koormatud võlgadega, mis 1799. a. viisid Käravete pantimiseni. Uueks omanikuks sai kreisimarssal, shoti päritoluga krahv R. A. Douglas, kes oli seotud naabervalduse Albuga. 1818. a. läks Käravete põhiliselt Udriku omanikuna tuntud G. D. v. Reihbinderi valdusesse. Käravete suhteliselt tagasihoidlikku mõisamaja pikendati kummaltki tiivalt, aiafassaadi ilmestati sammasportikusega. Siseruumidest väärivad mainimist kaks saali, millest ühe ruumimõju määrab perioodi lemmikmotiive - sammastik. Sambamotiivi on kasutatud ka väljaku äärde jäävate aitade ja tall-tõllakuuride puhul. Hoonete otsafassaadid on kujundatud kolmik- ehk veneetsia aknana, mida kohalikus arhitektuuris kasutati üldiselt harva.

Mainimist väärivad veel Piibe maantee äärde jääv veskihoone, 1786.-ndasse aastasse dateeruv karjaõu koos imposantse väravaga, viinavabrik (valmis 1877-1889). Samasse jääb kahesajale sügiseti Tallinnasse ja Peterburi turustatud nuumhärjale ehitatud tallihoone.

Mõisa viimased omanikud Wrangelid hoolitsesid lisaks majanduslikule tegevusele ka hoonete ja nende lähema ümbruse eest. Eksootilise mulje jättis viinapuuväätidesse kasvanud värviliste klaasidega veranda. Praegusest tunduvalt suurema tiigi keskosas asuvale saarele viis valgete käsipuudega sild. Tiigil võis sõita kahe valgeks värvitud paadiga.

Saarist, T., Tõnisson, E. Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tallinn, 1986


Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee