02:43 teisipäev, 20.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Saue mõis
Aadress:
Kirjeldus

Stiilne barokkansambel. Umbes 1775 valminud kahekorruselist kivist härrastemaja kavandas arvatavasti arhitekt J. Schultz major F. H. v. Ferseni tellimisel. Väheeenduvaid risaliite piiritlevad all liseenid ja ülakorrusel pilastrid. Peakorruse risaliidiaknaid kaunistab rikkalik stukkornament. Tagafassaadi risaliite markeerivad lamedad liseenid: peakorruse akende alused ehisplaadid rõhutavad rõhtsust. Mõlemas fassaadis kerkib maja kõrgest kelpkatusest keskrisaliidi laiune ärkelfrontoon.

Siseplaneeringus valitseb barokne sümmeetria ja anfilaadsus. Võlvitud allkorruse keskel asub kahe massiivse piilariga vestibüül, kus asub Pallas Athena skulptuur (18. saj. koopia). Vestibüüli kirdenurgast algav peatrepp suundub seinataguse trepimarsi kaudu saali ette. 4,25 m kõrgust saali, salonge jt. eluruume kaunistab barokne, kohati varaklassitsistlik (Louis XVI stiilis) stukkdekoor. Tahvliteks jagatud kollaseid, siniseid, sinakashalle või tumepunaseid kunstmarmor- ja krohvseinu katavad ajastule iseloomulikud säravvalged või kullatud girlandid, rosetid, maskid, portreemedaljonid, rippkaunistused ning allegoorilised või sümboolsed figuraalkompositsioonid (aastaaegade stseenid putodega) sarnaselt Tallinna kubermanguhoone Valge saali (1773), Roosna-Alliku, Rägavere jt. mõisate sisekujundusega. Restaureeritud 1960-70.

Majaesise muruväljaku äärde kaarjalt paigutatud ja peahoonega väravamüüri abil liidetud kaks kõrvalhoonet - läänes tall-tõllakuur, idas ait - annavad peahoone asendile erilise aktsendi.

Park on inglise stiilis, peahoonest kirde, lääne ja ida pool, selle kujundas 19. saj. algul arhitekt Dumoulin (tegutses ka Jälgimäel ja Sakus). Peahoonest kirde pool tiigi taga on prostüülikujuline templike. Pargis on skulptuurid (18. saj.?) "Herakles" ringmüüri keskel, "Leda luigega" ja "Lõvi" peahoone taga. Pargi serval raidkivitahvel (noor naine, vanamees hargiga), maski ja voluutidega barokne raiddetail (u. 1650) ning akantusdekoor ja vappidega reljeefplaat (17. saj. algus).

Marta Männisalu

Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1997

Saue mõis eraldati Sausti mõisast 17. sajandi I poolel. Siis kandis ta nime Väike-Sausti. Mõlemad mõisad kuulusid von Scharenbergi perekonnale.
1775. a. omandas mõisa von Fersen, kelle ajal hakati mõisa esinduslikult välja ehitama.
Alates 1852. a. kuulus mõis von Ruckteschellidele, kellelt aga üsna pea siirdus von Straelbornide valdusesse. Nende kätte jäi mõis kuni 1919. a. võõrandamiseni.
Eesti Vabariik kinkis mõisa Vabadussõja väejuhile Johannes Ermile.
II maailmasõja järel on mõisas asunud masina-traktorijaam, vanadekodu, haigla, lasteaed.
1995. a. tagastati mõis Johannes Ermi tütrele Elga Viilupile.
Praegu kuulub mõis perekond Kriisa eravaldusesse.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee