13:47 pühapäev, 15.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Maidla mõis (Raplamaa)
Aadress:
Kirjeldus

Klassitsistlik vabaplaneeringuline ansambel. Varaseimad teated mõisast aastast 1452. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis v. Fersenitele, 19. sajandist v. Maydellidele.
Kelpkatusega kahekorruseline kivist härrastemaja valmis 18. sajandi teisel poolel ja lõpliku kuju sai 19. sajandi esimesel veerandil. Peahoone esikülge flankeerivad tornid (sama Kiltsi mõisas), arhailised võlvid ja keldrite kitsad väljapoole laienevad aknaavad viitavad keskajale. Klassitsistlikku esifassaadi kujundavad kolmnurkfrontoon, portikus-rõdu peasissekäigu ees, lai pandus. Otsrisaliitidena eenduvad kvaadernurkadega tornid on kaetud kuplitega nagu mitmetel naabermõisatelgi (Hõreda, Pirgu, Valtu). Tagakülg säilitas kuni 20. sajandi alguseni hilisbarokse üldkuju. Avar vestibüül, saal jt. anfilaadsed esindusruumid on esimesel korrusel.
Arvatavasti 20. sajandi algusest pärinevas sisekujunduses domineerivad neorenessanslikud puidust kassettlaed, tiibuksed, seinakapid. Analoogset tisleritööd võib leida veel Juurus, Atlas jm. lähikonnas.
Peahoone ees on avar väljak, mida piiravad 19. sajandist pärinevad kõrvalhooned: ametnike maja, hästi proportsioneeritud teenijatemaja ja sõiduhobustetall. Veidi kaugemal on historitsistliku puitpitsdekooriga valitsejamaja. Ansambli territooriumil on kaks paekivimüüriga piiratud rohtaeda. Puud nende vahel jätavad vabaks peamised vaated härrastemajale ja selle taga olevale, kogu ansamblit oluliselt kujundavale paisjärvele.
Juhan Maiste
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Esimesed teated Maidla mõisast pärinevad 1452. aastast. Sel ajal Maidellidele kuulunud valdus eksisteeris ilmselt vasallilinnuse kujul. Veel praegu viitavad suhteliselt varastele ehitusetappidele härrastemaja esifassaadiga külgnevad nelinurksed tornid, keldrites säilinud arhailine võlvidesüsteem, mõned esifassaadi poolsed kitsad ning laskeavadena väljapoole laienevad aknaavad. 17. sajandil läks Maidla koos Päärdu ja Kullamaaga Taubedele ja 18. sajandil omandasid mõisa Fersenid. Ansamblisse kuulusid kahekorruseline härrastemaja, kaks häärberit, kaks aita, viinaköök, õlleköök, hobusetall, kasvuhoone, paviljon, tuuleveski ja rehehoone – kõik olid kiviehitised. Puidust olid tall, karjaõu, teine ait, niisamuti põldudele jäävad kolm rehehoonet ja küün. 1800. aastal esialgu pandi- hiljem pärisvaldusena Maidla taas omandanud Maidellid pidasid vajalikuks teha mõisas olulisi ümberkujundusi. Klassitsismi vaimus ehitati ümber härrastemaja (varasema ilme säilitas seejuures järvepoolne fassaad), ümberkorraldusi tehti kõrvalhoonete ansamblis ja pargis. Peahoonet ääristavad kaks kupliga torni.

1950. aastast asub mõisas Maidla Lastekodu ning mõis on heas korras.

Allikas: Juuru valla kodulehekülg

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee