 |
Väike, osaliselt 17. sajandist pärinev ansambel asub kolme tee ristil asula keskmes. Teateid mõisast alates 1449. aastast. Keskajal oli piiskopimõisana laialdase halduskonna peaasula. 17. sajandi lõpus riigistati. Alates 1797. aastast oli pikka aega läänistatud Viljandi aadlineitside varjupaigale.
Ühekorruseline, kõrge keldrisokli ja järsu poolkelpkatusega peahoone on püstitatud mõnedel andmetel juba 1636. a., hiljem korduvalt ümber ehitatud. Viimati 1935 - 36 arh. E. v. Wolfeldti projekti järgi, kes lisas hoonele neorokokoolikud välisuksed ja esifassaadi keskele kahesambaga portikuse.
Kõrvalhoonetest on olulisemad kaheksa-avalise kaaristuga tõllakuur (varemeis) ja peahoonest lääne pool paiknev tall-ait. Viimane on 1930.-ndail aastail ulatuslikult rekonstrueeritud, sõja järel kohandati Soontaga sovhoosi keskuseks ja sööklaks.
Ants Hein
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
