 |
Puurmani mõis on suurejoonelise neorenessanss-stiilis peahoonega mõisaansambel. Mõis on rajatud 14. sajandi keskel. Vana härrastemaja oli puidust, uus ehitati 1860.-ndate aastate teisel poolel E. v. Manteuffeli ajal. Kõrgel soklil on kaks täiskorrust, kaheksakandiline nurgatorn on neljakorruseline. Põhiplaan on liigendatud: risaliidid neljas küljes, polügonaalsed väljaehitised nurkades, talveaed, kaugele-eenduvad trepid. Külluslik, peamiselt neorenessansist lähtuv fassaadidekoor on korrektse teostusega: esimese korruse sügava profiiliga krohvrustika, lai vahekarniis, keeruka hammaslõikega peakarniis, atikafrontoonid risaliitidel, toskaana sambad, torni ülemisel korrusel sammastele toetub kaaristu. Esimene korrus on anfilaadne. Saali ja teiste esindusruumide sisekujunduses on kasutatud keerukates kombinatsioonides mitme ajaloolise stiili (rokokoo, varaklassitsism, klassitsism) elemente: tahveldised girlandide ja portreemedaljonidega, rangelt sümmeetrilise taimornamendiga laerosetid, lillevanikud, -palmikud, -kimbud, -vaasid, kannelüüridega pilastrid. Heatasemelise tisleritöö näited on tõrvikute ja loorberipärgadega kaunistatud kõrged tiibuksed, uksepealsed karniisid, ehiskonsoolid, söögisaali kassettlagi. Säilinud on historitsistlikke kahhelahje ja kaminaid. Teise korruse lihtviimistlusega ruumid paiknevad koridorisüsteemis.
Planeering jälgib kitsast maariba maantee ja Pedja jõe paisjärve vahelisel alal. Härrastemaja keskjoonel asuvast peaväravast mõlemal pool olid tall ja ait. Enamik kõrvalhooneid on ümber ehitatud. Ringtallist on säilinud vaid osa. Ülisuurejoonelisi mitmekorruselisi majandushooneid, mille projekteerimisel olid ilmselt eeskujuks prantsuse 18. sajandi arhitektide E. Boulleē ja C. Ledoux` ehitised, pole realiseeritud. Telliskivimüüriga piiratud regulaarpargile on taustaks paisjärv, mille kaldakindlustus ja paadisild on maakivikvaadritest.
Olev Suuder
Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999
|
|
