 |
Ohtu mõis
Stiilsemaid 18. sajandi mõisaansambleid Eestis.
Hästi proportsioneeritud kahekorruseline poolkelpkatusega, barokilt varaklassitsismile üleminekuperioodi kuuluv härrastemaja valmis 1769, mil mõisa valdas Chr. H. v. Kursell. Koos Ääsmäe ja Saue mõisaga kuulub tõenäoliselt Tallinna arhitekti J. Schultzi kavandatud mõisate hulka, olles neist varaseim.
Esikülg liigendatud tavakohaselt kolmnurkfrontooniga, keskrisaliidi ja rühmiti akendega. Fassaadi stukkdekoor rokokoolikult vormipeen. Hoonet kroonib metallist ehisvaas, nurgad kaunistatud lohepeakujuliste veesülititega. Tisleritöö, s. h. Ääsmäe härrastemaja ukse põhimotiivistikku kordav barokkuks on meisterlikumaid Eestis ning on arvatavasti tellitud A. Rabe töökojast Tallinnas. Korruseid eraldab fassaadidel lai krohvvöö. Sümmeetriline välislahendus peegeldub siseplaneeringus. Võlvitud soklikorrusel kuulub keskne koht hoonet risti läbivale paeplaatpõrandaga vestibüülile. Selles on haruldane, oletatavasti Haapsalu meistri J. Winteri valmistatud raidkivikamin. Meisterlik barokse nikerdvõrega paraadtrepp asendati 19. sajandil ilmetu tisleritööga. Ülakorruse kõrgetes profileeritud laekarniisidega ruumides on säilinud algseid rokokooliku orvandimotiiviga uksi, aknapalestikke ja luuke. Pidulikkust lisavad Eestis parimad figuraalse reljeefornamendiga ("Leda luigega", "Karutantsitajad") ning koobaltmaalinguga rokokooahjud.
Peahoone ees on kompaktne kõrgete neogooti viiludega aidahoone (varemetes) ja tall-tõllakuuriga (1888) piiratud esiväljak. Selle kõrval massiivne võimsa mantelkorstnaga valitsejamaja. barokset üldmõju rõhutab ansambli tuumikut ümbritsev kõrge paekivimüür. Mõisamaja taga laskub terassidena tiigi suunas algselt regulaarne aed.
19. sajandil on kogu suhteliselt väike park (3,8 ha) üle kasvanud vabakujunduslikuks.
Juhan Maiste
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
|
