 |
Historitsistliku arhitektuuri silmapaistvamaid näiteid. MOnumentaalne hallist Vasalemma marmorist härrastemaja valmis W. v. Uexkülli tellimusel aastatel 1890-92. Välisarhitektuuris osalt prantsuse 18. sajandi, osalt inglise tuudorstiilile orienteeruv lahendus sarnaneb detailikäsitluselt Vasalemma mõisahoonega. Põhiliselt kahekorruseline, mansardkatusega hoone on põhiplaanis vaba, ebasümmeetrilise lahendusega. Kompositsioonilise aktsendi loob nurgatorn, mis nagu katuseservgi on kaunistatud gooti fiaalidega. Esifassaadi kõrgel kiviterrassil on tuudorkaarse sissepääsuga eeskoda, tagaküljel lõikub seinapinda lahtine raidsammastele toetuv galerii. Hoone põhjaküljel on kivimüüriga ümbritsetud siseõu. Silmapasitvalt heal tasemel on raiddetailid, akende karniisid ja raamistus, neliksiirudega rõdupiirded jne. Kõige esinduslikumateks ruumideks on avar servjoonvõlvidega vestibüül ja suhteliselt väike, rohkete raiddetailidega (piidad, võlviroided jne.) saal.
Härrastemaja ümbritseb umbes 10 ha suurune inglise stiilis park.
Juhan Maiste
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
Laitse mõis ei ole eriti vana. Alles 17. sajandil eraldus see iseseisva valdusena Ruila mõisast. 18. sajandil kuulus see koos naabrusesse jääva Munalaskmega Ulrichitele, kellelt see 19. saj. läks naisliini pidi Mochrenschildidele. 1860. aastail omanda mõisa kolmeteistkümneks aastaks Tallinna leskede ning vaestekassa. Suuremaid ehitusalaseid muudatusi tõi Laitses kaasa selle omandamine W. v. Uexkülli poolt 1883. a.
Aastatel 1890 - 1892 valmis siin monumentaalne, efektse fassaadikäsitlusega härrastemaja - üks neogooti arhitektuuri tippteoseid Eestis. Välisarhitektuuri osalt prantsuse, osalt ilnglise tudorstiilile orienteeruv lahendus sarnaneb detailikäsitluses naabruses asuva Vasalemmaga (1890 - 1893, arhitekt R.Wilchen). Härrastemaja juurde kuulus ligi 10 ha suurune inglise stiilis park, samas asusid kõrvalhooned.
20. saj. algul, kui Laitse kuulus Moskvas elavale vürstinna Shahhovskoile, pidas rentnik hollandi karja, tegeles müügiks juustu valmistamisega. Mõisas töötasid saeveski ja aastas 300 000 kivi tootnud tellisevabrik.
Maiste, J. Eestimaa mõisad. Tallinn, 1996
|
|
