 |
Barokkansambel, alates 17. sajandi lõpust kuulus v. Klugenitele. Kahekorruseline, järsult eenduvate tiibadega härrastemaja ehitati 18. sajandi esimesel poolel (sarnaneb põhijoontes Palmse mõisahoonega), 1794. a. rekonstrueeriti osaliselt. Fassaade kaunistavad algselt laia krohvraamistusega aknad, esifassaadi lai kolmnurkfrontoon omanike vapiga, tiibehitiste frontoonide ümaraknad. Tagaküljel laskub lai terass-trepp järve suunas.
Siseplaneering on telgsümmeetriline. Soklikorrus on võlvitud. Esimesel korrusel on suhteliselt väike vestibüül, selle taga saal ja teised anfilaadsüsteemis esindusruumid, teisel korrusel eluruumid. Praegu varemeis.
Peahoone ees on kahe kivihäärberi, tall-tõllakuuri ja aidaga piiratud auhoov (praegu on hooned ümber ehitatud). Regulaarpark on hävinud. Hoonestuse tõstab esile Klooga järv.
Juhan Maiste
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
Jutustuses "Tasuja" on Ed. Bornhöhe käsitlenud Klooga mõisat (saksa keeles Lonsee) Lodijärve lossi nime all. Ümbruskonnas on ka teisi jutustuse kaudu tuttavaks saanud paiku.
|
|
