08:04 neljapäev, 01.10.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Kihelkonna Mihkli kirik
Aadress:
Kontaktisik
Saada e-mail
Kirjeldus

Lääne-Saaremaa ühes vanemas asulas paiknev Kihelkonna kirik kuulub Eesti vanimate kirikute hulka. Selle ehitamine lõpetati Kaarma kirikuga enam-vähem üheaegselt, tõenäoliselt 1270ndail aastail. Erinevalt teistest Saaremaa kirikuist planeeriti Kihelkonna koos tugeva, pikihoonega ühelaiuse läänetorniga. Tornist siiski loobuti ja ehituse käigus kohandati pikihoone kolmevõlvikuliseks. Praegune pseudogooti stiilis üle 60 m kõrgune torn valmis alles 1899. a.; sellesse  paigutati ka algne põhjaportaal. Hoone põhiplaani muudab omapäraseks üllatavalt pikaks venitatud, kuueosaline võlvikuga koor. Sellised võlvid olid prantsuse ja saksa gootikas levinud, kuid Eestis me neid mujal ei kohta.
Kihelkonna kirikus on erinevate stiiliperioodide jooned ühendatud mõjukaks kunstiliseks tervikuks. Täiesti omalaadne ja erandlik on tüvesevõrudega kauniproportsiooniliste nurga- ja seinasammaste ning dekoorita kapiteelide ja baaside varagootiline iseloom. Hoone on kaetud mõigasroietega varustatud kõrgete domikaalvõlvidega, mida kaunistavad rippuvad päiskivid. Viimased on üllatavalt sarnased Valjala päiskividega - ilmselt ühe ja sama Vestfaali päritoluga meistri töö. Ehituskunstiliselt erandlik Baltimaade gootikas on teravkaarne lõunaportaal: väga tiheda profileeringuga, omapärase kolmikkaarelise avaga, harvaesineva alusega.
Kuigi kindluslik torn jäi ehitamata, oli kirik kohandatud kaitseks. Redupaigaks oli võlvidepealne ruum, kuhu pääses läänevõlviku põhjamüüris oleva trepi kaudu.
Suuremaid lahinguid Kihelkonna kiriku pärast toimus 14. sajandi algul ordu ja piiskopi vahelises kodusõjas; vaid tänu suitsu kasutamisele õnnestus ordurüütlitel piiskopi mehed kirikust välja ajada.

Kihelkonna kiriku kunstimälestistest nimetagem kõigepealt 1591. aastast pärinevat altarit. See on heaks näiteks reformatsiooniga kaasnenud muutustest kunstis. Katoliiklikud kunstiteosed pidid mõjutama inimest vahetult, emotsionaalsel pinnal, nüüd aga tõusis tunduvalt sõna osatähtsus. Nii näemegi Kihelkonna protestantliku altari tiibadel pikki didaktilisi tekste, vasakul ladina, paremal saksa keeles. Triptühhoni keskosaks on maal "Püha õhtusöömaaeg". Seda täiendab renessanss-stiilis altari karniisil teine traditsiooniline maalisüźee "Ülestõusmine". Kompositsiooni ülaserval on mõõka, karikat ja last hoidvate naiste puust figuurid.
Renessansskunsti esindab ka kantsel, mis on vanim Saaremaal säilinute hulgas. 1604. a. anonüümse meistri loodud neljatahuline kõnetool on oma kitsuse ja väiksusega vanema kantslitüübi näiteks. Tahkudel näeme Reinhold Anrepi ja tema abikaasade G. Hastfehri ja T. Beeri vappe, raamiks korintose stiilis sambakesed. Kantsli trepp ja lehtrikujuline tugi pärinevad 18. sajandi lõpust.
Kantsli kõrval asub 1786. a. jutlusepidamise ajal surnud pastori J. G. Kleinerti ja tema abikaasa dolomiidist hauamonument, mis on klassitsistliku stiili väikevormide küllaltki tüüpiliseks näiteks. Põhilisteks dekoorielementideks on monumendi tahkude riibitud pind, lai profileeritud ja ornamenteeritud karniis ning urn selle kohal.
Kihelkonna kiriku oreli põhiosad, sealhulgas hilisbarokkstiilis teostatud fassaad, on vanimad Eestis säilinuist. Oreli autor oli Pärnu üsna laialt tuntud meister J. A. Stern. 1805. a. valminud pilli uuendas ja täiustas 1890. a. läti orelimeister F. Weissenbeorn. Oreli ehituse initsiaatoriks oli tolleaegne Lahetaguse mõisa omanik, väljapaistev kultuuritegelane J. W. L. von Luce.
Arhitektuurimälestisena on kaitstakse kirikust mõnisada meetrit edela suunas kõrgendikul asuvat Kihelkonna kellatorni. 1638. a. püstitatud (1968. a. restaureeritud) lakooniline puitkatusega kiviehitis on ainuke säilinu Baltimaades.

Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee