18:18 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaKüladArhitektuurimälestisedKirikud
Maarja-Magdaleena kirik
Kirjeldus

Esmamainitud 1380. a. Palamuse abikirikuna, iseseisvast kihelkonnast teade 1443. aastast. Ehitatud 14. sajandi teisel poolel või 15. sajandil.
Kirik on kolmelööviline, nelja traveega, ilma isesisva kooriruumita. Selline kerjusmunkade jutlusruumile omane põhiplaan osutab võimalusele, et üheks eeskujuks on olnud dominiiklaste Maarja Magdaleena kloostrikirik Tartus. Idatravee, kus paiknes altar, oli teistest pikem. Võlvitoed välisseinte siseküljel eenduvad tugevasti, olles nii ka sisemisteks tugipiilariteks. Nende eendtugede ja laiade vööndkaarte tõttu asetsevad algselt kõrgel paiknenud aknad nissides. Silmapaistev on ruumi valgustus: aknad olid lisaks pikiseintele ka külglöövide ahasseintes. Lõuna-Eestis erandlik on teravkaarne ilma talumitsoonita tellistest lääneportaal, mille astmeline profiil moodustub neljast massiivsest veerandmõikast. Algkavatisse on kuulunud ka külgportaal põhjaseinas. Võlvide ja piilarite kohta andmed puuduvad.
Liivi sõjas võlvid kaotanud kirik taastati 17. sajandil. 1885-87 rekonstrueeriti kirik G. Beermanni juhendamisel (arhitekt teadmata) neogooti vormides. Säilitades algsed põhja-, lääne- ja lõunaseinad, pikendati kirikut ida suunas ja lisati polügonaalne koorilõpmik, millele idas liitub käärkamber. Ehitati läänetorn, põhjaportaali eeskoda ja laiendati ka aknaid. Sisutusele on eeskujuks olnud Kursi kirik. Altarimaal "Kolgata" (C. S. Walther); orel (1890, W. Müllverstedt).
Kaur Alttoa
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Endisel Põhja-Tartumaal asuv Maarja-Magdaleena kirik on ehitatud 14. sajandi teisel poolel ja seda on esmakordselt mainitud 1380. a. Palamuse koguduse abikirikuna. Iseseisva kirikukihelkonnana teatakse piirkonda 1433. aastast nimetusega Neukirchen. On arvatud, et kiriku ehitamisel võis üheks eeskujuks olla Tartu dominiiklaste Maarja-Magdaleena kloostrikirik ja selle nimeliseks pühitseti ka vaadeldav kirik. Kogu kihelkond sai Maarja-Magdaleena nimetuse alles 17. sajandil.
Liivi sõjas kirik hävis, püsti jäid vaid müürid. Kord aastas pidas Palamuse õpetaja jumalateenistuse kiriku varemete vahel. 1642. a. algab koguduse ja kiriku taastamine. Kohapeale asub elama õpetaja. Kirikule ehitatakse uued võlvid. Kirik saab kahjustada ka Põhjasõjas.
Kirik on kolmelööviline, algselt nelja võlvikuga, neist idapoolne, kus paiknes altar, oli teistest pikem.
1880-ndatel aastatel ei rahuldanud kirik enam koguduse vajadusi: ei mahutanud sageli kõiki kirikulisi, sisekujundus ei olnud küllalt pidulik, puudus torn. Tol ajal ehitati Eestis rohkesti uusi ja tehti ümber vanemaid kirikuid. Seda võimaldas ka Maarja-Magdaleena kihelkonna majanduslik olukord ning kirikukonvent otsustas ette võtta kiriku põhjaliku ümberehituse.
Ehitusmeistriks kutsuti G. H. Beermann, kes oli veel viimaseid aastaid Põltsamaa kihelkonnakooli juhataja. Ei ole teada, kes koostas ümberehitamise projekti. Väga võimalik, et selle tegi ehitusmeister ise. Töödega alustati 1885. a. Ehitusmeistri laiahaardelisust ja head organiseerimisvõimet kinnitab see, et sama aasta veebruaris oli ta alustanud uue kiriku ehitamist narva Peetri kogudusele ja lõpetas selle ehitamise järgmisel, 1886. a.
Maarja-Magdaleena kirik ehitati idasuunas kooriruumi võrra pikemaks ja uude ossa paigutati altar. Sellega suurenes pikihoone  nii, et pärast ümberehitamist oli võimalik paigutada kirikusse 700 istekohta. Ehitati käärkamber ja kiriku läänepoolsesse otsa torn. Kiriku põhjapoolne sissekäik sai eeskoja ja kogu kirik suuremad aknad. Tööd lõpetati 1887. a. ja samal sügisel kirik ka pühitseti.
Möödus aasta ja G. H. Beermann koos abikaasa Carolinega asus elama Saaremõisa Paabale ning neist said Maarja-Magdaleena kihelkonna elanikud. 1905. a. 4. mail sulgusid kiriku uksed Caroline järel viimast korda ning Maarja-Magdaleena kalmistu sai tema viimseks puhkepaigaks.
H. Joost. Gustav Beermanni radadel. Põltsamaa, 2001

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee