02:52 neljapäev, 13.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HiiumaaArhitektuurimälestisedKirikud
Pühalepa kirik
Aadress:
Kontaktisik
http://www.eelk.ee/puhalepa/
Kirjeldus

Muistendi järgi rajati kirik kohale, kus kasvanud püha lepp.

Algul tahetud kirikut rajada kuhugi Kärdla lähedale, kuid Vanapagan lammutanud öösel kõik selle maha, mis päeval teha oli jõutud. Kirikule otsustati otsida uus asukoht. Selleks rakendati suure musta kivi ette kaks härga ja aeti need liikvele. Kirik otsustati ehitada sinna, kuhu härjad puhkama jäävad. Metsas sattusid härjad vastu püha leppa ja heitsid sinna maha ja nii leitud kirikule asukoht ja nimeks sai püha lepa järgi Pühalepa.

Veel sajandi alguses oli laialt levinud nimevorm Pühaleppe ja seda nime kannab kiriku lähedal asuv oletatav kivikalme.

Pühalepa kirik ehitati arvatavasti 13.sajandil.

Pühalepa kiriku kooriruum, mis eeldavasti täitis ka kaitsefunktsiooni, ehitati eeldavasti 1255 -1260, pikihoone seinamüüritis pärast seda ja kirik võlviti umbes 1300.a. paiku.

Arhitektuuriliselt on kirik inspireeritud Gotlandi eeskujudest, võimalikele suhetele viitab ka kiriku kaitsepühak - Sankt Laurentsius. Keskaegsetest kirikutest olid sellele pühakule Eestis pühitsetud ainult Kuusalu, Nõo ja Pühalepa. Hiiumaal olid suhted Rootsiga tugevamad kui kuskil mujal, mis ilmselt mõjutas ka kiriku ehitamist.

Venelaste rüüsteretke ajal Hiiumaale 1575.a. purustati kirik täies ulatuses. Kirik ehitati taas üles 17. sajandi I veerandil, kus juures kooriruumi võlvlagi taastati ja pikihoone kaeti puitlaega. Järgnevatel aastakümnetel kirikut parandati, kaunistati, soetati uut inventari jne. 1770.a. valmis esimene madal torn, 19. saj. keskel tõsteti seda korruse võrra. 1860. -1863.a. ehitusperiood andis tornile, pikihoonele, koorile ja lõpmikule praeguse kuju. Ehitustööde maksumus oli tolle aja kohta väga suur - 7000 rubla.

Kirikus väärib vaatamist interjöör: karniis, ornamendid, gooti aknad, võidukaar, mitmed tekstitahvlid, aadlike vapid, hauakivid, aadlike perekonnaloozid jm. Erilist tähelepanu pälvib kantsel oma kiviskulptuuridega (Haapsalu kiviraiduri Joachim Winteri töö aastast 1636); tahvel Kristusega (Salvator mundi), tahvel Jacobus nooremaga (s. Jacobus minor), tahvlid annetajate vappide ja tekstidega, kantsli konsoolipärg ja kantsli tugisammas - Moosese figuur.

Pühalepa kirik koos kirikaia ja kabeliga moodustab ühtse kultuuriloolise ansambli. Kirikupargis on palju põliseid puid. Siin asub kaks vana osaliselt säilinud fragmentidega rõngasristi, Suuremõisa härraste uhkeid hauaplaate ja riste. Kiriku kõrvale on ehitatud väike kabel Suuremõisa lossi ja pargi rajaja Ebba-Margareta Stenbocki sarkofaagiga. Lisaks kabeli arhitektuurile väärivad tähelepanu raidvapid hauaplaatidel.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee