 |
Tarvastu oli üks Sakala muinaskihelkondadest. Aastast 1225 on teateid Võrtsjärve-äärsest kirikukihelkonnast, aga Tarvastu preestrist räägitakse esmakordselt 1234., a. Esimese kiriku ehitamise kohta Tarvastusse andmed puuduvad, kuid tõenäoliselt võis see olla samal ajal kui preester ametisse pandi. Pärast Leedu suurvürsti sõjaretke Tarvastusse 1329. a. ehitati põletatud kiriku asemele uus. Algselt oli see nelinurkse kooriga kolmelööviline kodakirik. 1722.a. laiendati läänepoolset osa juurdeehitusega ja püstitati torn. 1892. a. läks kirik välgust põlema, kuid taastati 5. detsembriks 1893 mõningaste muudatustega.
Aastail 1767-1779 oli Tarvastu kiriku õpetaja hilisem Tartu ülikooli esimene eesti keele lektor Friedrich David Lenz, pärast teda lugemisraamatute autor Karl Ernst Berg. Siin laulis oma esimesed laulud rahvale lauljanna Aino Tamm.
Tarvastu hiliskeskaegse apostel Peetrusele pühendatud kiriku, mille laele barokkkunstnik oli maalinud viimse kohtupäeva ingleid ja kuradeid, süütas pikne 1892.aastal. Juba poolteise aasta pärast, 5.detsembril 1893 pühitseti Gustav Beermanni juhtimisel ehitatud uus, vanast kirikust suurem pseudogooti stiilis jumalakoda, mille tornitipp küündib 62 meetrini. Valge marmorkattega altar pärineb Tartust Lesta raidkivitöökojast. Pseudogooti altariseina kaunistavad kohaliku talumehe Jaan Wiira nikerdatud inglid. Altaripilt "Kristus ristil" (Theodor Thieme, 1859) suudeti tulekahjust päästa, alles jäi ka vaskne tornikukk (1771).
Kalender "Eesti kirikud 2002"
|
|
