08:39 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaArhitektuurimälestisedKirikud
Keila Mihkli kirik
Kirjeldus



Harjumaa suurim keskaegne maakirik. Rajati tähtsate maanteede sõlmpunkti, mis soodustas linnalise asula kujunemist. Allutati enne Põhja-Eesti Saksa ordule loovutamist Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi poolt Tallinna toomkirikule. Alates 1452. a. kuni reformatsioonini 16. sajandi esimesel veerandil oli Toompea komtuurkonna patronaadi all. Esikiriku kohta andmed puuduvad. Erandlikult rikkalik andmestik 15. sajandi ehitustöödest leidub unikaalsena säilinud arveraamatus (1472-1553).

Väliuurimiste andmeil iseloomustas algkavatist avar nelinurkne koor (9 x 9,5 m), mis valmis tõenäoliselt 1280. a. paiku ja oli arvatavasti võlvitud. Kaksikpost nurkades toetus profileeritud baasile ja kandis tõenäoliselt kilpkaari. Pikihoone jäi nähtavasti poliitiliste rahutuste tõttu ehitamata ja valmis arvatavasti 14. sajandi keskpaiku lihtsa võlvimata kastehitisena, mis on iseloomulik dominiiklaste kirikuile. Põhjaseinas aknad puudusid, ainus ukseava oli lääneseinas. Tänini säilinud teravkaarne portaal järgib Tallinna toomkiriku eeskuju (kaar ja palendid servistatud ümarmõika ja turbaga, talum sirge). Palendeid seob lävepakuga väike kolmnurkne eendaste. Eriti tähelepandav oli fassaadi kujundanud nelinurkne viilutorn (uue torni sees osaliselt säilinud).

Kolmas pikk katkendlik ehitusperiood hõlmas arveraamatu andmeil 15. sajandi lõpukolmandiku ja 16. sajandi alguse. Töid juhtisid kiviraidur Peter ja müürimeister Merten Tallinnast. Esimesena rajati uus massiivne läänetorn. Koorile lisati kolmkülgne lõpmik ja võlviti uuesti. 1480. a. ehitati lõunaportaal, 1489. a. laiendati võidukaart ja võlviti pikihoone kahelööviliseks. Erandlikult kasutati võlvimisel sisemisi tugipiilareid. Uus ruumilahendus, neljatahulised piilarid, raskete vööndkaartega servjoonvõlvid ja rustikaalselt lihtsustatud konsoolid ning talumid pärinevad Tallinna hilisgootikast.

Liivi sõjas kannatas kirik korduvalt, kaotas katused ja arvatavasti osaliselt ka koori võlvid. Taastati 1596. a. Käärkamber sai praeguse kuju 1786. a. Torni naivistlikult eklektilise uuskujunduse ja lõunaseina neogootilise ümarakna (1851) autor on Tallinna kiviraidur J. G. Exner.

Sisustuses hauaplaat (16. sajand), altarisein (1632, T. Heintze), kantsel (1632, H. Wenzel?), võidukaare Kolgata-grupp (1635, T. Heintze), kolm laelühtrit (1635, 1659, 17. sajandi teine pool, 1889).

Villem Raam

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Keila kirik

Peaingel Miikaelile pühitsetud jumalakoda oli keskajal suurimaid Harjumaal ja Tallinna toomhärrade eestkoste all. Esmane kivikirik ehitati 1280. aasta paiku. Sestpeale on mitu ehitusjärku olnud. 15. s aj. viimasel veerandil Tallinna kiviraidur Peteri ja ehitusmeister Merteni juhtimisel sai kirik võimsa läänetorni ja täielikult võlvitud. Nii omandas hoone tallinliku hilisgootika jooned.

Kolm ja pool sajandit hiljem, samuti tallinasest kiviraiduri (Johann Gottfried Exner, 1851) käe all tehti lõunaseina suur roosaken ning uuendatud tornile naiivsevõitu uusgooti lisandused.

Stiilne ja rikkalik on Keila kiriku sisustus: Tobias Heintzelt nikerduste ja maalidega altarisein (1632, Saku mõisniku Bernhard von Scharenbergi ja tema abikaasa Anna von Roseni kingitus) ja võidukaaretala Ristilööduga (1635), 1632.aastast kantsel (kõlaräästas Hans Wenzel), Klooga mõisniku Jürgen Heidemanni kingitud. Kooriruumi põrandas on säilinud vanu hauaplaate.

Kooriruumi seinal jäädvustab õpetaja mag Eberhard Moriani mälestust maal "Jakobi unenägu" (1669). keila koguduse õpetaja Jakob Kuke valis kirikukongress 1919.a. EELK esimeseks piiskopiks.

Kalender "Eestimaa kirikud" 2001.

Keila kirikuaia kabelid

Ehitatud pärast 1772. a., mil keelustati kirikutesse matmine. Vanim säilinu on Vääna v. Stackelbergide klassitsistlik, topeltanttempli eeskujul kavandatud kabel kahe joonia sambaga mõlemas otsfassaadis.

Ääsmäe v. Glasenappide 19. sajandi teisel poolel valminud grottkabelit iseloomustab järelklassitsistlik laad; fassaadil paikneb15. sajandi astmikportaal neorenessansliku kassettuksega.

Suurejooneline on Ohtu v. Meyendorffide neogooti grottkabel: ehitatud dolomiitkvaadrutest, sokkel maakividest, esiküljel laia karniisiga atikafrontoon ja tallinnapärase sirge talumiga raidportaal, mida ehib neobarokne võremotiiviga malmuks ning hoolikalt töödeldud perekonnavapp. Hoone all on silindervõlvidega kelder.

Meyendorffidele kuulus veel teinegi (vanem?) kabel; see sarnaneb kolme talupoegliku kabeliga kirikuaia servas, millel on ristkülikuline põhiplaan ja viilkatus.

Juhan Maiste

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee