12:54 teisipäev, 18.06.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Valjala Martini kirik
Aadress:
Kontaktisik
Saada e-mail
Kirjeldus

Valjala Martini kirik, mis on ehitatud üleminekuperioodil romaani stiililt gooti stiilile, näib olevat vanim Eesti alal säilinud kirikuehitistest. Kiriku vanem osa - müürid ning ümarkaarsed portaalid lõuna- ja põhjaküljel - on ehitatud enne 1261. a., millal saarlaste ülestõus katkestas lühemaks ajaks ehitustööd. Ülestõus oli kindlasti üheks põhjuseks, et hoone ehitati umbes 1270. a. paiku valmis kindluskirikuna - aknad müüri alumises osas müüriti kinni ja seespool ehitati vastu põhja- ja lõunamääri puidust kaitsekäigud. Nende toestamiseks olid määratud eenduvad müüriosad akende all. Viimaseks redupaigaks oli siin võlvipealne, kuhu viib umbes 3 m kõrguselt algav trepp triumfikaare lõunapoolses müüris.

Kirik on ühelööviline. Ümarakaarelist lääneportaali ümbritseb vimperg. Portaali astmevahesid täitnud sambakesed on hävinud, säilinud on vaid inimpeadega kaunistatud kapiteelid. Neile toetub kolmeosaliste tüvevõrudega varustatud ümarvööt arhivoldis. Hilisem lisand on 15. sajandi lõpul ehitatud viiekülgne apsiid ja samal ajal püstitatud torn, mis siin on erandlikult koori lõunaküljel. Kirikus leiduvaist kunstiteostest on huvitavaim 1270. a. paiku valminud rikkaliku taimornamentikaga kaunistatud ristimiskivi.

Valjala kirik

Saaremaa vanim ehitis on Valjala kirik, mida hakati püstitama ilmselt kohe pärast saarlaste alistamist 1227. a. Olemasolevail andmeil oli see üldse esimene Eesti alale ehitatud kivikirik.
Valjala algkirik oli romaani stiilile iseloomuliku poolringilise apsiidi (kooriruumi juurdeehitus) ja väikese nelinurkse pearuumiga kabelitaoline ehitis, mille müüride alumine osa on praeguse kooriruumi seintes säilinud. Lõunaküljel liitus hoonega väiksem nelinurkne ruum (praegune käärkamber), mille müüridele tõenäoliselt alles 17. sajandil ehitati torn. Ilmselt vahetult pärast saarlaste 1241. a. ülestõusu ehitati kirikule juurde ühelööviline kolmevõlvikuline pikihoone, varasem hoone aga muudeti kooriruumiks. 13. sajandi kolmandal veerandil toimus kogu hoone võlvimine ja kaitsekirikuks kohandamine. Viimases võis oma osa olla järjekordsel, 1261.-1262. a. ülestõusul. Tõhusama kaitse võimaldamiseks algab võlvidepealsesse redupaika viiv müüritrepp ligi 3 m kõrguselt. Akende alumine osa müüriti kinni ja oletatavasti ehitati nende ette puidust kaitsekäik. Pikihoone varustati erandlikult kolme portaaliga: lõunas, põhjas ja läänes. Neist esinduslikem on rikkalikult dekoreeritud romaanipärane peaportaal lääneküljes; koos suure roosakna ja kahe teravkaarse püstaknaga moodustab see Eesti maakirikute suursuguseima fassaadi. Romaani stiilis külgportaalid, samuti väga omapärased, on hiljem kinni müüritud.
Ehitatud üleminekuajal, ühendab Valjala kirik endas romaani ja gooti stiili jooni. Kuplitaolised kõrged domikaalvõlvid on kaunistatud mitmesuguse profiiliga roietega ning varagootikale iseloomulike karikakujuliste pungkapiteelidega, ruudukujulised rippuvad päiskivid taimornamendiga. Kooriosa roided läbivad enne päiskivis ühinemist dekoratiivse sõõri.
Veel üks ümberehitus tehti Valjalas 14. sajandi keskpaiku. Nimelt sai kirik Jüriöö ülestõusus üsna tugevasti kannatada. Purustatud põhjaportaal jäigi taastamata. Peale hädavajalike remonttööde ehitati ilmselt just siis ümber esialgne poolümar apsiid. Uus koorilõpmik tehti viiekülgne, kasutades puhtalt töödeldud dolomiitplokke. Apsiidi ehituslaadis ja hilisgootikale iseloomulikus arhitektuurses dekooris on üllatavalt palju sarnasust Kuressaare linnuse vastavate detailidega. See lubab järeldada, et mõlemal ehitusel töötasid samad meistrid.
Valjala kirikus saab tutvuda mitme tähelepanuväärse kunstimälestisega. Massiivse dolomiidist romaani stiilis ristimiskivi vormid on tuletatud vahetult ehituskunstist. Selle Baltimaade ühe unikaalsema raidkiviteose loojaks peetakse anonüümset Kölni meistrit, kes oli Riia toomkiriku põhjaportaali juhtivaid autoreid. Ristimiskivi monumentaalne vaagnaosa kasvab välja suurest sambabaasist. Neli väikest külgsammast sümboliseerivad nelja püha jõge. Vaagnaosa rikkaliku virtuoosse raiddekoori põhielemendiks on väänlamotiiv, mis on iseloomulik Reinimaa hilisromaanikale.
Kunstiajaloolaste elavat huvi ja vaidlusi on tekitanud keskaegsed seinamaalingud praeguse kooriruumi põhjaseinal. Stiililaad lubab oletada, et need väljapaistva kvaliteediga teosed maaliti juba 1230. aastail - seega on need vanimad Eestis. Märgatav on bütsantsi kunsti mõju, mis sel perioodil Prantsusmaa ja Saksamaa kaudu Põhja- ja Kesk-Euroopasse levis. Maalingutel on kujutatud kuut apostlifiguuri aujärjel istumas. Tavavastaselt on apostlite poosid erinevad, nad justkui vestleksid omavahel. Võimalik, et need figuurid on olnud osa suuremast kompositsioonist "Viimne kohtupäev", mille ülejäänud osad asusid teistel seintel. Tõelise meistri käega maalitud teoste kustumist ei ole kahjuks seni suudetud peatada.
Kiriku torni ehitamisel on kasutatud arvatavasti 13. sajandist pärinevate trapetsikujuliste hauaplaatide fragmente. Neid võib näha teise ja kolmanda korruse sise- ja välisseintel ning aknapõskedel.
Barokk-kunsti varasemat perioodi esindavad Valjala kirikus dolomiidist raidepitaafid. Pikihoone põhjaseinal paiknev üle 2 m kõrgune Caspar Bergi mälestusplaat on loodud 1667. a. Epitaafi ülaossa on paigutatud töö tellijate vapid, alla tekstikartuśś mälestatava ja mälestajate nimedega. Teine barokne dolomiitepitaaf on valmistatud 1664. a. pastor Freigiuse mälestuseks. Mõlemale teosele on iseloomulik pahkmikornamendi (põhimotiiv lainjalt rullitõmbuv, kõrvalesta- või kõhrekujuline) maitsekas kasutamine. Pahkmik tuli laialdaselt kasutusele 17. sajandil hilisrenessansi ja varabaroki ornamendivormina.
Klassitsistlikus stiilis altari (1820. aastast) autor on Kuressaares tegutsenud tisler N. Lorentzon. Kolgata-stseeni ja püha õhtusöömaaega kujutavad altarimaalid pärinevad 19. sajandi teisest poolest, neist viimane on loodud Leonardo da Vinci kuulsa maali ainetel.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee